Väga vaevaliselt läheb ikka see reaalsesse ellu tagasi tulemine...tööl olen tõeline flegma ja täiega nagu mingis teises maailmas. Püüan küll asjalikku nägu teha, kuid kõik võtab mailma palju aega ja keskendumisvõimet nagu polekski...
Ka Ott Martenil lasteaias käimisega tagasilöök. Jälle on igal hommikul südantlõhestav nutt, kuidas ei taha lasteaeda, tahan emmega olla, tahan Tarifale...õnneks on olemas söögitädi Malle, kes siis võtab OMi sülle, laulab ja tegeleb temaga. Ta on tõepoolest super! OM-i lemmik on ta ka
Olen mõelnud nende emade peale, kes viivad lapse lasteaeda ja siis lähevad ise koju tagasi. Lihtsalt olema. Mina nii ei suudaks. Õnneks ei ole mul ükski hommik kaua võimalik põdeda, sest töö asjad tulevad lihtsalt mühinal peale.
Vahvaid asju on loomulikult ka. Peamiselt needki mugudi seotud Ott Marteniga. Ta räägib lausa iga päevaga üha rohkem ja lahedamalt. Püüab erinevaid väljendeid kasutada. Kuulab mida televiisorist räägitkase ja siis tuleb räägib mulle edasi jne. Oma tohutu musikaalsusega suudab mind samuti jätkuvalt üllatada...kust ta selle küll saanud on?:)
No comments:
Post a Comment