Jõuluöö

Rahulik ja hea.
Kõht jõulutoitu-jooki täis.
Kodus tagasi.
Ilus õhtu oli. Ja lõbus.
Hea on teada,
et on inimesi, kes hoolivad.
Ja aitavad.
Armas.
Südamest tänulik.

Heh:) Imed juhtuvad. Ja mitte ainult kusagil kaugel,
vaid meie endiga.

PS Jõuluinglipai ja päkapikumusi!

Jõulukiirrong

Jõul tuli kiirrongiga.
Lastiks verivorst ja seapraad
ning kõik need mustmiljon kingitust,
mis kokku osteti.
Kingid ise potsikuid-notsikuid
ja saad neid ka tagasi.
Mitte mugudi iseendalt,
vaid ikka teistelt.
Ja ükskord kolima hakates
või siit ilmast lahkudes
on äkki mailmatuma palju asju,
mille päritolu keegi ei tea ja
tihti ka otstarvet mitte.
Milleks see kõik?
Tee parem pai või kallista
või mine kohvi jooma
või veini.
Ja selleks kõigeks pole üldsegi
vaja jõule oodata.
Seda saab teha ka niisama.
Ja öelda, et hoolid.
Ilma tähtpäeva või põhjuseta.

Advent

Hingedepäevast on saanud ootamatult advendiaeg.
Surnuaiad jätkuvalt küünaldes.
Saha kabelis pole aga rohkem käinud.
Viimati oli seal nii ilus, et ei taha seda tunnet rikkuda.
Kurb oli ka.
Kuid eks tihti nii, et kõik ilus kurb ja kurb ilus.
Ei tea, kuidas edasi.
Ei tea, mis on õige.
Tunne, et kunagi pole enam lihtsalt hea.
Vähemalt mitte selles muinasjutus.
Kurp.

Mehhiko seep

Kes selle stsenaariumi küll kirjutas?
Keegi kusagil üleval?
Kui näed midagi sellest filmis, siis mõtled, et noh, see on kõik ju ainult film...kui see kõik aga juhtubki ja juhtub Sinu enda elus...Siis ei oskagi midagi pihta hakata.
Olen nagu puuga pähe saanud. Ausalt.
Segane jutt. Kuid ega siin ei saagi midagi selgemalt öelda.
Sest ainus, mis selle kõige juures on selge, on see, et midagi ei saa aru ja midagi pole selge.
Ja samas on lõpmata kahju.
Ja valus.
Aga ikkagi.
Armastan.

Võitmisevalu või kaotuseõnn

Kui Sul pole midagi, siis Sul pole ka midagi kaotada.
Tean ühte, kellel on, kas võita või kaotada.
Ja võib-olla on see hoopis kõik niipidi, et kui kaotad, siis võidad.
Võtasanüüdkinni.

Üks mis kindel:
"Kui tappa, siis juba Calvadosiga"
/E.M.Remarque/

Vahtral on sünnipäev sügisel

Sügis algas.
Eile.
Puulehed vahetavad värvi.
Pihlakad on punased.
Metsad seenelisi täis.
Õues aga ootamatult soe.
Päike!
Istun trepil ja joon kakaod.
Ei saa aru, kas see suur rahu on minus endas
või minu ümber?
Kas kõnnin unes
või uni minus?
A niieaon:)

Nii ea on

Aga ongi ju!
Ja ei taha teadagi,
et see mingil hetkel lõpeb.
Haiget on valus saada.
Tahaks nii, et ärgates poleks kolehirmus valus.
Natuke valu kannatab ära.
Natuke valu võib olla isegi ilus.
Nii nagu kurbuski.

A praegu on ea.
Vägagi!
Heh:)

I love Amsterdam!

Suve6htu soojus, missest, et juba sygis.
Rastapatsid.
Jalgrattad.
Puukingad.
Kanalitel loksuvad paatmajad.
Sillad.
Laternad. Nii punased, kui tavalised.
Kanepil6hn, mis h6ljub yle kogu linna.
Kulgemine.
S6ralikud naeratused.
Roheliste silmadega blond tydruk siin suht haruldane. T6mmude meeste poodides 6nnestub kaupa peaaegu puhta muidu saada. Ilusate silmade ja naeratuse eest. Proovsin.
Tulen siia veel tagasi. Tean.

Vikerkaar

Tea, kas parem on kõndida vikerkaare peal või all? Ja kas vikerkaar on vihmast ja päikesest alati ühekaugel? Või millest see sõltub?
Hmm, peal on vist parem.
Siis oled pilvedele lähemal. Ja saad ehk pilvelaevagagi sõita. Õhulossideni ja tagasi.
Ja pilveloomaaias käia.
All mugudi ka omad võlud - rahulikum ja kindlam. Varjus hädade eest. Ja kukkuda pole kuhugi, vähemalt mitte kõrgelt...

Tantsivad hollandlased

Täna on Tallinnas 7 (!) kruiisilaeva. Pidi olema 8, kuid üks jättis tulemata. Kuna kõik laevad söekai äärde ei mahtunud, siis algas minu hommik Paljassaare sadamas.
Mõnus oli seal. Päike, meri ja puhkpilliorkester. Ühtäkki arvasid turistid, et tühja neil bussidesse kiiret ja kukkusid jenkatama. Nii et terve kai oli tantsivaid hollandlasi täis. Lustlik.

Kloostrisuvi

Suvelõpuakord Kloostris peetud. Tsapmuse ja maasikatega. Nii nagu see kõik algaski.
Ja ka täna öösel, vastu hommikut, lõi välku ja müristas ja sadas vihma, nagu täpselt kolm kuud tagasi. Samuti Matsalus olles. Heh. Kummaline kokkusattumus.
A hea ja ilus suvi oli. Tähh teile kõigile, kes te seda vormida aitasite. Ja värvi lisasite.
Riputasin taevasse 42. tähe juurde klaasi calvadosiga ja...
Ah, ei midagi:)

Suvehoroskoop

Täna sattus juhuslikult kätte üks tänavuse suve horoskoop.

Soovitus ehk moto suveks: Mõtle vähem ja tunne rohkem!
Kuula: Smilers "Ainult armastusest"

Selle viimase peale puhkesin laginal naerma...

Kõrge lend

Kuidas minna saad, kui see, mis on, on algus.
Seal, kus oli pimedus, seal nüüd on valgus.
Veel ei ole jõudnud öelda Sulle peamist,
neetult raske kanda üksi seda teadmist.
/.../
Ütleme, et ma ei olnud selleks valmis,
et üks silmavaade olla võib nii kallis.
Tundsin - miski minus igavseseks muutus,
kui mu pilk vaid hetkeks Sinu pilku puutus.
/Tätte.Ehala/

Ära karda mind

Ära karda mind, ka mina olen väike
Nõnda lihtne kõik see olla ju ei saa
Olen jäätund lill ja Sina oled päike
Tahan sulada kui kevadine maa
Ära karda mind, ka mina olen arglik
Kuhu kaovad küll mu mõtted minu peast?
Ootan, et sa käiks mu põues vaikselt vargil
Et me tunneme- see on see on see
/Tätte. Ehala/

Thanks for all the fish!

Käisin kinos vaatamas filmi "Pöidlaküüdiga läbi kosmose". Kaks korda. Kolme päeva jooksul. Mõlemad korrad olid head. Käin tegelikult üsna vähe kinos. Kuid seda filmi oleksin nõus ka kolmandat korda vaatama. Kuid see võeti kavast maha.
A eks muretsen endale selle dvd või katsun internetist alla laadida.
Don´t panic!:)
Belgia.

Kitarritüdruk

Elas kord üks tüdruk, kes tahtis väga endale kitarri. Üks päev, kui ta sai ootamatult palju raha, siis ostsiski ta selle endale. Nii lihtne see kõik ongi:)

Astrite ja gladioolide aeg

Sügis.

Kummaline suvi oli. Uskumatu. Kui tagasi vaadata. Ilus ka. Vägagi.

Ehk saab tüki kringlit:)

"Võib-olla sõbrad ja ema pakuvad tüki kringlit"
/Andrus Värnik pärast kuldmedali võitu/

Vanasõna

Õues veena, toas vääna!
/Kapu blog/

Kotkas

Mõnusalt palju toredaid mõtteid ja pakkumisi tuli tänasel vihmapärastlõunal. Näiteks on mul sellel pühapäeval üle pika aja taas võimalus Haapsalu Toomkirikus teenistusel orelit mängida. Ja pärast Ridalas - oma esimeses ametlikus töökohas. Sain sealt keskkooli ajal organisti ja koorijuhina tööraamatu, mis tänaseni käigus.
Ja mõte sõpradele kontsert teha sai küpsemaks. Ning katustel turnimise jalutuskäik. Lahe. Ja Amsterdami konverents tuleb ka mühinal lähemale. Kõik see kokku tegi hea tunde. Sellise, et ajan selja sirgu, sirutan tiivad välja ja olengi kotkas. Vähemalt veits:)

P..sse see konn!:)))

Katariina kai Vol 2

Kummaline. Ei tea, miks pidin pärast vihma käes hullamist veel uuesti tagasi minema? Mõtlesin, et käin ostan ühe kakao ja tulen tagasi. Kaihivima. Kuigi sadu oli lõppenud. Ja laevad sadamas unne suikunud. Ja suur osa natuke eemal askeldanud inimestest lahkunud. Kui poleks tagasi läinud, siis poleks saanudki teada, et...ah ei midagi.

PS Öösel aeg seisab. Ainult kellad käivad./Remarque/

Katariina kai

Mailmahea. Hullasin nagu väike laps. Oma lemmikkohas. Vihmast märg ja tuulest sasitud. Lummatud laintest, mida kiirlaevad tegid.
(Hmm, sellises kohas elame- isegi laineid, peavad meil laevad tegema).
Tuul oleks võinud tugevam olla. Kiljusin lainte ja tuulega võidu. Lahe. Raputas täiega. Õnnelik.

Tuul

Vähemalt tavainimese jaoks on täna tuuline. Super.
Tahan mere äärde.

Muidu kõik tavaliselt. Üles-alla:) Vahelduva edu ja edukuseta.

Nädalavahetus oli mailmaarmas. Ja vaheldusrikas. Eesti Ballaadidelt Alice Cooperi kontserdile! See viimane üllatas. Heas mõttes. Mitte et ballaadid poleks head olnud, vaatasin-kuulasin neid teist korda ja teadsin, millega tegu. Kuid Cooperi kontserdilt ei osanud midagi oodata. Ja uskumatult lahe oli. Ja rahvast oli, minu üllatuseks, ka uskumatult palju.
Pärast kogu bändi tutvustamist kostis lavalt: And what´s my name? Huvitav, mida ta oleks teinud, kui rahvas oleks kooris vastanud: Elton John! Hihihiii:)

Vesilood

Kui paljud inimesed käivad Selverist endale vesiloodi ostmas? Ah, et kust ma tean, et seda seal müüakse? Enne ei teadnudki. Täna tahtsin aga osta kruvikeerajat. Oli vaja kirjutuslaud juppidest kokku panna. Ja tundus piisavalt tavaline tööriist, et seda võiks sealt leida. Kuid võta näpust! Kruvikeerajat ma sealt ei saanud. Küll aga müüdi vesiloodi. Lisaks veel näpitsaid, tange ja hulgaliselt liimi.
Tõepoolest ei oskaks selle pealegi tulla, et kui mul vesiloodi vaja läheb, siis lähen Selverisse. Kruvikeerjat pean aga kusagilt majapidamistarvete-, ehitus- või rauapoest otsima.

Pilvekujude ööetendus

Täna õhtul oli mere kohal tõeline pilveparaad. Ronkmustade pilvede esietendus. Võimas. Ja hinge mattev. Pidasin auto kinni ja imetlesin. Ja tundsin, kuis olen elus.
Teatris oleksin käed valusaks plaksutanud. Nüüd lihtsalt istusin ja vaatasin. Vaikuses. Üksi. Hea oli.

Õunad

Õunad-
kollakad, punased, mädaplekkidega ja ilma
Meie-
pealtnäha puhtad, kuid seest läinud ussitama

Za Sibir! Za ljubov!

Täna aasta aega tagasi hakkasime mõne tunni pärast jõudma rongiga Siberisse. Novosibirskisse. Täna õhtul, siin ja praegu, jõin ära viimase tilga Siberist toodud pähklipuskarit. Ja ütesin mõttes meie sealseid lemmiktooste: Za Sibir! Ja Za ljubov!
Igatsus matab hinge. Mõlema järele. Aga teha ei saa midagi. Saan lihtsalt olla. Ja oodata, mis tuleb. Kui tuleb.
Heh. Nii ebaõiglane on see maailm. Ja elu.
Tahan, et oleks lihtsalt hea. Kas seda on tõesti liig palju paluda?

Tagasi reaalsusesse

See kõik oli nagu uni. Hea uni. Tahan tagasi. Ei taha veel ärgata...no ma ütlen ju kogu aeg, et ei tohi teha nii, et on mailmahea, sest siis ei oska selles tavapärases maailmas olla ja toimetada. Või noh, vähemalt korraks lööb kogu rütmi sassi.
Viljandis oli hea. Väga.

Kuu

Hall. Sombune. Kähplid raputavad igatsusepuud. Ja kui nad merre kukuvad, siis kuivatab Kuu nad oma kuunarmastega.
Heh. Eile oli mailmalahe kuu. Vaatasin ja mõtlesin, et kas ka seal selline. Ja et kui ükskord nähes kuud...:)
Pai.

Poogen!

Folk läheneb. Nagu kiirrongiga tuleks. Juba nädala aja päras hingab Viljandi jälle täiesti teises rütmis. Seekord juba 13-dat korda. Tore. Ühtin ühe kauaaegse korraldaja arvamusega, et see on nagu pisik, et kui nakatud, siis enam lahti ei saa. Ja hea, et ei saa! Sama tundub mitte ainult muusikuid ja kuulajaid vaadates, vaid ka korraldajaid. Mailma lahedad ja armsad inimesed. Väge täis. Et seda väge ja jaksu neil ikka jaguks. Ja kohe pikemalt.
Tänavune festival kannab nime Poogen! Praegu küll tõepoolest poogen kõigest v a folk:)

Asjad

Peamiselt muidugi raamatud, nõud ja riided. Lisaks veel ülikooliaegsed konspektid, koori- ja orelinoodid ja hulgaliselt muid materjale, mida aegade jooksul kogunud olen. Et tea, äkki läheb vaja.
Alles kaks kasti on pakitud! Viskan minema nii palju kui võimalik. Tahan, et uues kodus ja uues elus oleks vähem asju. Ja rohkem kõike seda, mis hinge toidab...

Kas anti-depressandid aitavad armumise vastu?

Arvan, et mingis mõttes kindlasti. Muudavad rahulikumaks ja tõmbavad emotsioonid maha. Ja teevad kogu maailma su ümber helesiniseks või heleroosaks mulliks. Kuid seda ma ju ei taha! Tahan särada. Ja tunda kuis elan ja kuis süda puperdab sees. Ja põdeda ja igatseda ja oodata. Ning siis jällegi ülevoolavalt rõõmustada. Siis, kui on minu päev!!!

Üldsegi, mulle tudub, et tänapäeval kirjutavad arstid neid anti-depressante liiga kergekäeliselt välja. On asju, mida saab ka lihtsalt aega maha võttes st magades ja looduses lonkides või mere ääres vedeledes ravida. Arvan ma.

Kiri aastate tagant

Kassike oli täna riiulist bridži raamatu maha kukutanud. See on mul juba mitmeid aastaid riiulis ja teadmisega, et see on isa raamat. Nüüd aga seda üles võttes nägin ootamatult pühendust, et õpi mängima. Mängi targalt ja külma peaga!
Kiri mulle. Isalt. Lahe! Kirjutatud 7 a tagasi, vahetult enne ta surma. Nii hea oli vaadata ta käekirja - pingutatult korralik. Kuigi oskasin juba üsna väiksena ka tema kõige hullemaid "varesejalgu" lugeda, nagu ta oma käekirja ise nimetas.
Mingi aeg tagasi üritasin päris usinalt bridži õppida. Nüüd tuli tahtmine tagasi...Tähh!
Ja kuidagi kummaliselt hea on olla.

Kui palju rumalaid küsimusi saab korraga küsida?

Väga palju. Vähemalt seda on näidanud viimaste päevade ekskursioonid. Ei tea, kas see tuleneb palavusest, et inimesed sh turistid ongi lihtsalt peast soojad või millestki muust. Kuid nii palju jaburaid küsimusi pole tükk aega kuulnud. Ja mis sa sellistele siis vastad või seletad. Näiteks inimesele, kes on esimest korda Tallinnas ja küsib Toomkiriku juures, et kus Tallinnas oli Vene sõjavägi. Ütleks, et Tondi kasarmutes või noh, vahet pole mis koha ütlen, sest mis see talle annab? Või et miks seda maja värvitakse, kas see on mingi tähtis maja? Ma ei tea, miks peaks need kaks asja seotud olema? Või et millised on suhted venelastega - te ju ikka vihkate neid? Vastus, et mina ei vihka ja et tänavalahingud ei toimu, tundub ilmselgelt täiesti ebahuvitav. Või siis väide, et Sina ju kindlasti ei mäleta, milline oli elu Nõukogude ajal? No miks sa seda siis üldsegi küsid, kui juba ette nii väidad? Ja miks see peab mäletamisega seotud olema - keskaja kohta küsides sa nii ei väitnud. Või et kas kivid Pirita tee ääres meres on teisest maailmasõjast? Või et miks Kadrioru loss asub pargi keskel mitte ääres? Nii et see bussiaknast näha oleks? No miks Peeter I selle peale ometi ei mõelnud. Oli ikka rumal mees küll. Jne. Jne.
Ah, ma ei tea. Võib-olla lihtsalt ise kuidagi väsinud. Ja ka palavusest peast soe ja seepärast ei jaksa seda kõike tavapärasel moel taluda:)

All you need is love

Elu esimene Õllesummer algas ebameeldivamalt kui oskasin arvata. Lisaks higistele rahvamassidele ja shashlõkiputkadele ja maas vedelevale rämpsule varastati mult mu mobiiltelefon. Tõmmati lihtsalt kaelapaela küljest ära. Arvan teadvat, millised tüübid seda tegid, kuid see ei muuda asja. Telefoni enam pole. Pole ühtegi telefoninumbrit. Ja mis kõige kurvem- pole ühtegi sõnumit! Viibides aga laulukaare all kontserdil, mis pühendatud ans The Beatles oli sõnum üsna selge: all you need is love! mitte aga et all you need is mobile phone...Õnneks!

Õnneks on homme alles homme

Käib inimkonnas hullumeelne või(s)tlus.
Kord kaotab armastus.
Kord kaotab mõistus.
/R.Rimmel/

Hetked

On hetki, mil me pole päris ise
on hetki, mil me oleme paremad kui ise
ja on hetki, mille nimel me seda kõike teeme.

Tänane päev

Soe. Nii hea on tunda, et käed ja jalad ei külmeta. Tsampust tahaks. Ja maasikaid.