Rohekaelpardid, mägironimine ja plokkflööt

Tõdesin üle pika aja taaskord, et mittemagamine võrdub ühel hetkel joobeastmega. Eile olin igatahes täielik zombi. Kõik toimus nagu udus. Tähtsate inimestega rääkides, püüdsin keskenduda artikuleerimisele, et sõnad arusaadavalt-äratuntavalt kõlaks:) Olin järjest üleval kokku ligi 40 h. Suure osa sellest ajast olin tööl. Vahepeal sõin hartsod mingis lahedalt kummalises Lasnamäe söögikohas, harrastasime Pirita jõekäärus mägironimist - kui ma oleksin eelnevalt ülevalt alla näinud, millise kallakuga tegu, siis oleksin sinna künka alla vist jäänudki:), jälgisime kahe rohekaelpardi hingeelu ning püüdsin plokkflöödil heliredelit õppida.
Eile õhtul jäin täisvarustuses diivanile magama ja äraksin hommikul koos päikesega - ta lihtsalt paistis mulle pähe. Tööle jõudsin täna juba kell 7 hommikul ning esimesed kaks tundi, mil kedagi teist veel polnud, olid uskumatult tõhusad.
PS Arvan, et edaspidi võiks 28. aprill olla riigipüha või vaba päev. Lihtsalt. Et oleks meeles teha vahetevahel mittemidagi. Ja siis pärast sellest puhata! :)
PS PS praegu tuli raamatupidaja ja küsis, et miks ma veel tööl olen. Ma ei osanud muud öelda, kui et "teen tööd, siis tuleb ka armastus"! Tema aga hakkas naerma ja teatas, et siia 6-ndale korrusele ei tule küll ühtegi armastust! Et peab ikka õige koha peal istuma! Heh:)))

Kevad tuleb!

Lasteaias valmistutakse emadepäevaks ja kevadpeoks. Ott Marten on täna õhtu läbi kodus luuletust lugenud:
Kased on kikkis ja kägugi kukub
sinilill väike, mis Sina veel tukud
Tõuse mu sõbrake üles nüüd juba
käes on Sul ammugi ärkamisluba!

Heh:) Armas. Ja vahva.

Paha kombena on tal nö kätega rääkimine juurde tulnud. Saan aru, et tal tuleb lasteaias enda eest seista, kuid ikkagi ei saa iga asja peale äigamist kuidagi heaks kiita. Nii me siis peamegi järjepidevalt vestlusi teemal, kuidas ennast käte abita arusaadavaks teha. Kohati ta ikka uskumatult sõjakas. Ja kui millegi peale tõeliselt närvi läheb...uhh! Võib ikka täiega ettearvamatult käituda!

Üldiselt aga meil kõik ikka hästi. Kevad tuleb!!!!

PS Just praegu helistas OM mängutelefoniga arstitädile: "Halloo, meie pisikene mõmmi kukkus diivani pealt alla. Tal on väga aia. Tulge ja viige ta haiglasse! Tsau!"

Aprill

Aprillikuu kohta võin küll julgelt öelda: heee, aprill!:) Seda kuud pole lihtsalt olnud! Või vähemalt ma ei tea sellest midagi. Kõik päevad lähevad nii kiiresti ja kõik toimub nagu kuidagi väljaspool mind. Torman lihtsalt kaasa ja pidevalt avastan, et ei tea, mis suunas torman või mis koht see on, kus olen:)
Täna saame ühe mailmalaheda surfibussi omanikuks. Ott Marten ootab seda pikisilmi. Istus juba hommikul akna peal ja küsis, et millal buss tuleb? Loodetavasti see ikka liigub ka!
Häid ja toredaid asju on muidki olnud. Viimaste hulgas näiteks nõgesetee, Iisraelist toodud halvaa ja Prantsusmaalt toodud vein (erinevatest veinipõhjadest kokku pandud). Oh, ja isetehtud suitsuvorst ka loomulikult. Ainuüksi selle lõhn oli super. Heh:) Niea! Lihtsalt hea.
Ott Marten ka mugudi jõuallikas. Kuigi hetkel ta jällegi tõbine. Nohu ja köha. See talv pole neist õieti lahti saanudki. Sellise nohuga ei saa lennukisse kohe kuidagi minna...
Ning ema. Ta on vaatamata oma vanusele olnud nii suureks toeks ja abiks. Mõtlen ta peale iga päev. Ja loodan kogu südamest, et plaanitud operatsioon läheb hästi...Peab minema!