Kajakate bodypump

No küll nad pingutasid. Kogu pundiga. Vastutuult.
Ja kui mõni neist pääseski natuke edasi, siis viskas tuul hetkepärast edasijõudnu taas viimaseks. Samas nad nagu kaihvisid ka seda kõike.
Nii minagi. Eile õhtul pimedas oli eriti hea. Siis nägi ainult valgeid laineharjasid enda ees. Ja kui oleks kogu hingest röökinud, poleks see laintemühast üle kostnud.
Täna hommikul oli merel ja taeval juba uus nägu, kuigi tuul oli jätkuvalt tugev. Päeval tuli aga üldsegi päike välja. Siis taipasin ka kaamera kaasa võtta. Tegin mustmiljon pilti.
Lainetest.
Kajakatest ka, kes jätkuvalt kangelaslikult oma jõutrenni sooritasid.
Hea oli olla. Seisin. Vaatasin. Kaihvisin.
Raputas täiega. Tükkideks.
Ja tuli sellllline igatsus!
Ei tea, kelle või mille suhtes. Või ei julge teada. A see polegi tähtis. Igatsus on ilus tunne.
Täna olin jällegi varvastest silmini seda täis.
Üleldse oli see kõik vägagi ilus. Ja valus. Ja hea.
Tundsin, kuis olen elus! Ja täiega:)

Optimistike

Eile poes käies jäi silma, et poemüüjad ladusid lihatoodete letis verivorstipakke. Olin juba letist möödas, kuid vaatasin veel tagasi - ei olnud valesti näinud.
Seejärel üritasin mõelda, mis kuupäev ja kuu meil parasjagu on. Sellises rütmis elades, et iga päev on pühapäev, kipub see alatihti ununema:)
Õnneks selgus, et jõul veel ikka kohe homme uksele ei koputa. Täpselt kaks kuud aega.
Ja positiivne on ju see, et pärast jõule tuleb varsti ju jälle jaanipäev!
Heh, parandamatu optimist?!:)

Neli kuud

Ott Marten sai nelja kuuseks.
Tegija mees juba!:)
Tahab aga maailma kaeda
ja tahab, et temaga juttu räägitakse.
Sellist päris juttu, mitte mingit "tutiplutit".

Eks see vist loomulik, et teda imetlen.
Samas on vahva vaadata, kuidas ta oma särava ja kavala naeratusega ka teisi võlub.
Ta lihtsalt oskab seda asja. Oleks nagu kusagil õppinud.
Ja areng on tal tohutu. Iga päev tuleb midagi uut juurde.
Vahva!

PS Sünnipäeva auks otsustas Kuninganna isiklikult Eestisse visiidi teha:)

Narva, mu arm!

Laupäeva hommikul startisime koos Triimu ja Anna-Kaisaga Narva poole. Vihma kallas nagu oa varrest! Kuid kuna olime seda sõitu juba mitu korda plaaninud ja alati oli midagi, mis selle taas edasi lükkas, siis seekord olime vankumatud!
Anna-Kaisale ja Ott Martenile oli see esimene Narvas käik. Ise ei teagi enam täpselt, kui mitmendat korda Narvas olin. Kuid vahvad ja omamoodi armsad on olnud kõik korrad. Oli seegi. Ööbisime hotellis Inger, Pushkini tn 28. Hästi soe ja armas teenindus. Kuna aga hotelli restoran oli pulmaliste poolt reserveeritud, siis õhtust sõime kohas, mis reklaamis ennast kui 100% China...Njah. Ega ma väga midagi rohkemat selle kohta öelda ei tahagi:)))
Täna hommikul tiirutasime veel Narvas ringi. Päris mitmel korral avastasime ennast ootamatult tupiktänavast või kusagilt garaazhide vahelt, kus tänav lihtsalt ilma ühegi märgita või sildita otsa sai. Keerasime aga otsa ringi ja üritasime teistkaudu uuesti sihtpunktini jõuda:)
Tagasiteel käsime Narva-Jõesuus, Sillamäel sh Sillamäe turul, Kuremäe kloostris, Ahtmes, Jõhvis, Aseris ja Kalvi mõisas. Ja siis juba terendaski Tallinn taas meie ees.
Jällegi hakkas vihma sadama. Nagu poleks ära käinudki:)

Üks imelik küsimus:)

Tulin just ühelt kohtumiselt ja vaatasin, et ei jõua nii ruttu koju, et Ott Martenile süüa anda ning otsustasin seega esimesest kohvikust abi paluda. Olin ettenägelikult pudeliga piimasegu igaks juhuks kaasa võtnud. Leti juurde jõudes kuulsin ennast küsimas:
"Vabandage, mul on üks imelik küsimus..." seejärel vakatasin vait, siis puhkesin naerma ja üritasin lause lõpetada:....kas te saaksite selle piima soojaks teha!
Saadi. Väga lahkelt oldi nõus.
Hoopis lahkemalt kui ykskord. Kui oli yks imelik kysimus...:)

Päike, pasta ja hääletussedelid

Väike pildimeenutus sügise algusest.
Tõmbasin alles täna need pildid fotokast ära.
Ilus päev oli.
Soe. Ja päike paistis.
Pärast tegi Henrik mailmahead pastat.
Telerist loeti samal ajal hääletussedeleid.
Ja veega lahjendatud punane vein maitses vägagi:)

Nõrganärviline

Ott Marten jäi haigeks.
Hääl on täiesti ära ja nohu ja köha.
Käisin pühapäeva õhtul temaga Mustamäel lastehaiglas.
Pandi inhalaatori alla st hoidsin seda asjandust, kust õhku (auru) tuli, tema näo ees.
Öeldi, et võib tekkida kõriturse. Ja tavaliselt tekib see vastu ööd.
No ei hakka siin kangelast mängima ja ütlema, et tulin aga rahulikult koju ja keerasin magama.
Pisarad voolasid lahinal, kui haigla uksest välja astusin.
Ja ainult ühe korra võib arvata, kas ma sellel öösel magasin:)

PS Täna juba Ott Marten naeris jällegi. Nii nagu tavaliselt. Praegu nohiseb siin minu kõrval. Käed üle pea. Vahetevahel ainult ohkab raskelt...:)

Luksus

Täna oli kogu Haapsalu veekeskus ainult minu päralt. Tõeline luksus! Terve suur bassein. Uju, kus tahad. Ja mullivann. Ja massaazhitorud jm
Super!
Ujusin esimest korda taas 1 km!!!
Khm, päris läbi võttis.
Kojujõudes olin ujumisest ja saunatamisest nii väsinud, et magasin poja kõrval 2 tundi. Ja seda nii sügavalt, et ei kuulnud isegi kui õde koos oma, eile ühe aastaseks saanud, kaksikutega mind vaatamas käis.

PS Ilm oli täna eriliselt vastik ja külm. Loodan, et ehk veel ikka tuleb veidi soojemat ja päikeselist ilma...kuigi tundub, et seegi praegust aastaaega arvestades siin juba luksus!