26. veebruaril said meist ametlikult ja täievolilised maja omanikud. Notar vaatas mind küll kui mingit poolearulist - lepingu järgi soetasime endale elamiskõlbmatu sara. Vesi kaevus, ahjuküte, kemps õue peal. Kes siis tänapäeval sellises majas elab?! Ja veel lastega!
Selles olukorras, nende grimmasside ja hääletooni juures poleks aidanud ka jutt suurepäraselt säilinud maakeldrist, suitsusaunast ja aidast. Samuti 14st õunapuust, kreegivõsast, kibuvitsadest ja suurest pajust. Avarusest, päikeseloojangutest, merest ja värskest õhust.
Kes ei mõista, see ei mõista...
PS Ema ütles, et ostsime endale elutöö. Igatahes on tegemist tööga, mis paneb südame rõõmust hüppama!
