EMT

Täna päeval Pirital olles sain ootamatult kolm sms-i.
1) Tere tulemast Hispaaniasse. Kõneminuti hind Eestisse 8.50 kr/min
2) Tere tulemast Marokosse. Tasuta roaminhinnainfo leiate EMT infomenüüst.
3) Tere tulemast Hispaaniasse. Kõneminuti hind Eestisse 8.50 kr/min

Korraks ei saanud küll aru, et kas on midagi, mida ma ise enda kohta ei tea, aga EMT teab? Et olles Pirital olen tegelikult Hispaanias. Või et kas nad võtavad tasu juba ka mõtetes rändamise eest? :) Tegelikult oleks ikka päris karm, kui näiteks unes rändamise ja unedes suhtlemise eest hommikul arve padja peal oleks...

Helistasin EMT-i. Vabandasid ja palusid mul need sms-id kustutada.
Veel pole kustutanud:)

Väike jõuallikas

Täna töinasin täiega. Hetke taluvuse mõõt sai lihtsalt täis. Ja ju see kõik lihtsalt pidi mu seest välja saama. Tegelik põhjus muidugi selles, et mul olnud vägagi rasked ja pikad päeva. Ärkan pidevalt kell 6.00 et kohtumisteks valmistuda. Eile oli Ott Marten viimane, kes lasteaias veel oli, kui hetk enne sulgemist taksoga talle järgi kimasin. Õhtul hispaania keele tunnis ei suutnud kuidagi kaasa mõelda ja pärast peeglisse vaadates ehmatasin isegi ära, et kas nii õudne ma nägingi välja. Oma katkise oleku ja pinged saan kõik ühtlasi ka Ott Marteni kaudu tagasi. Ta on tõeline peegelpilt. Väljendub see muidugi tema nutmises, jonnimises, tähelepanu vajaduses, rahutus unes jms Tean seda väga hästi, et mida rõõmsam ja rahulikum olen mina, seda parem laps on tema. Lihtsalt teinekord on hetki...kus lihtsalt ei jaksa ega suuda. Õnneks lähevad need mööda. Nagu ka kõik muu. Kohati tundub üldse, et elaksin nagu mingis viirastuste maailmas...ei saa aru, mis on päris ja mis mitte. Kahtlustan. Paranoiatsen. Igatsen. Unistan. Kõike läbisegi. Unedes on kõik nii selge ja hästi. Ärgates mõtlen ja ootan, et aeg paneks asjad paika...tea, kui kaua tal selleks veel aega läheb? :)
PS Täna ütles OM mulle autos ootamatult: emme, ära sõida kiiresti-kiiresti, pane rihm kinni! Njah. Panin turvavöö peale. Pärast seda aga suutis see 2 a ja 4 kuune väikemees mind üllatada paludes: Emme laula "Hetke vaid..." ja ise kaasa laulda.
PS PS Just praegu jooksis ta aga minu juurde ja ütles: emme, armastame Ott Martenit st et pidin ta sülle võtma, ta pani pea mu õla peale ja kallistasime tugevasti-tugevasti. Ja see polnud veel kõik. Siis ütles ta, et armastame emmet ka. Ning kallistasime uuesti. Ei tea, kust ta selle võttis. Armas. Vägagi. Ja ongi jälle kõik hästi!

Mnjah:)

Vanapaar istus hommikukohvil, ätt luges ajalehest surmakuulutusi ja järsku ütleb:
"Paistab, et vastasmaja Maali on ära surnud."
"Millesse ta suri?" küsib mutike.
"Pole pandud", vastab ätt.
"Kas sellesse võib ka ära surra?" imestab mutike, "no siis on mul ka varsti minek!"

Veel pilte

Viimase korra Tarifa pildid ka nüüd üleval. Siin.
Päris suur osa neist Kairi tehtud.
Igatsen!

PS Tänaseks ennustatud tormipäevast sai üks külm ja tüütu vihmapäev. Selle lõpp oli aga vägagi mõnus - nautisime Viimsis õhtusööki ja mailmahead jäätise-õuna-kooki ning käisime saunas. See viimane oleks sellevõrra veelgi mõnusam olnud, kui oleksin saanud täies rahus ilma Ott Marteni edasi-tagasi siiberdamiseta leiliruumis istuda. Kuid mis parata, kui ta juba praegu selline saunalõvi on!:) Sain terve plaaditäie pilte ka kaasa...nii hea neid vaadata...tundub, nagu tagasitulekust oleks juba mailma palju aega möödas. Tegelikult pole veel kahte nädalatki.

Looduse mõju

Täna hommikul mõtlesin endamisi, et huvitav, kui kaua see nii kestab, et lähen käima erinevate loodusnähtuste peale - rõõmustan, kilkan, igatsen, tunnen kurbust...või lihtsalt kaihvin, et on nii ilus, nii võimas või lihtsalt hea. Tõsi on see, et ega ma nendest inimestest aru ka ei saa, kes seda kõike tuimalt vaatavad või minu rõõmustamise peale tuimalt tõdevad, et on jah ilus, a mis siis...et seda ennegi nähtud. On küll enne nähtud. Kuid ikkagi rõõmustan kui Kuu on erilises kuues või iseennast täis või kui linnud harjutavad Egiptimaale lendamist või tuul keerutab puid ja uhub laineid randa. See, mis teisi muidugi tüütada võib, on see, et tavaliselt tekib soov seda emotsiooni kellegagi jagada...:) Samas võin loomulikult kõike seda ilu vaadates ka täiesti vait ja vagusi olla. Ei pea midagi ütlema. Ega sms-e saatma:)))
Lisaks loodusele raputavad muudki asjad. Nt muusika. Eilse tööpäeva lõpetuseks kuulasime tööl sellist laulu. Niuts.
PS Torm liigub Norrast meie poole. Ööseks lubab tuult kuni 30 m/s. Ja homme päevaks ka. Lahe!:)
PS PS Haapsalus. Alari sünnipäeval. Liina ja nüüdseks juba kogu õhtu toost: et saaks otsa! Heh:)

Hispaania keel

Sel korral sai Hispaanias ikka lausa uskumatult vähe hispaania keelt räägitud. Tänases tunnis oli tunne, nagu poleks üldse kunagi hispaania keelt eemaltki kuulnud:) Kuna tunnid nüüd siin meie juures kodus, siis ma üldse ei imesta, kui Ott Marten teeb varsti meile kõigile ses osas silmad ette. Täna ta ka vähemalt osa ajast lihtsalt istus ja kuulas, mida Jorge ütleb. Ja proovis järgi öelda. Lahe on ka see, kuidas ta ise alati tunni ajal sosistab, kui minuga räägib.
Kodus meil digi tv paketis 24 h hispaaniakeelseid uudised. Kuid ikkagi tekib soov kuulda ka just Andalucia raadio kanaleid ja vaadata tv. Eriti CanalSur/CanalFiesta teevad laheda tunde. Kuulda saab neid siin
PS Joon yhte väga head hispaania veini ja söön sealt kaasa toodud jamon`i ja juustu. Ning mõtlen ilusaid mõtteid. Salud! :)

Reaalsus

Väga vaevaliselt läheb ikka see reaalsesse ellu tagasi tulemine...tööl olen tõeline flegma ja täiega nagu mingis teises maailmas. Püüan küll asjalikku nägu teha, kuid kõik võtab mailma palju aega ja keskendumisvõimet nagu polekski...
Ka Ott Martenil lasteaias käimisega tagasilöök. Jälle on igal hommikul südantlõhestav nutt, kuidas ei taha lasteaeda, tahan emmega olla, tahan Tarifale...õnneks on olemas söögitädi Malle, kes siis võtab OMi sülle, laulab ja tegeleb temaga. Ta on tõepoolest super! OM-i lemmik on ta ka
Olen mõelnud nende emade peale, kes viivad lapse lasteaeda ja siis lähevad ise koju tagasi. Lihtsalt olema. Mina nii ei suudaks. Õnneks ei ole mul ükski hommik kaua võimalik põdeda, sest töö asjad tulevad lihtsalt mühinal peale.
Vahvaid asju on loomulikult ka. Peamiselt needki mugudi seotud Ott Marteniga. Ta räägib lausa iga päevaga üha rohkem ja lahedamalt. Püüab erinevaid väljendeid kasutada. Kuulab mida televiisorist räägitkase ja siis tuleb räägib mulle edasi jne. Oma tohutu musikaalsusega suudab mind samuti jätkuvalt üllatada...kust ta selle küll saanud on?:)

Pildid

Lõpuks sain mahti panna üles juunikuise Tarifa reisi pildid ja mõned pildid OM-i sünnipäevast. Monika käest peaksin ka veel sünnipäevapilte küsima. Samuti Krisse käest Tarifa pilte. Kuid midagi vähemalt olemas. Näeb neid siit
Sellele korral ma Tarifal eriti pilte ei teinud - fotokas streikis vahepeal ja vbl ongi nii hea. Et seda ilusamad on mälupildid:) Mõned pildid siiski on ja loodan needki peagi üles panna.

Päikesepai

Ma ei tea, kuidas magama sain-jäin. Ärgates paistis aga päike. Ja täitsa päris päike! Õues!Seejärel sain Kristiinaga kokku. Tal oli poja kusagil sünnipäeval nii, et kaks ema kohtusid ja täiesti ilma lasteta! :) Muljetasime Tarifast ja sealt koju jõudmisest. Hea ja armas oli teda näha ja rääkida. Uskumatu. Tunneme-teame nii vähe, kuid samas tundub, nagu oleksime kogu elu teadnud. Ott Marten rääkis ka alles eile Angusest. Loodan, et peagi saavad väikesed sõbrad taas kokku. Kuna omavanust õde-venda OMil pole, siis oluline, et on vähemalt omavanuseid sõpru-kaaslasi. Et ta poleks ühel hetkel lihtsalt üks väike vanainimene:)
PS Kui meel nukraks läheb, panen paikäe vastu põske. Ja siis on jälle hea! Nii vähe õnneks vaja või vastupidi...nii palju...:) Pai!

Carlos III

Ära tõin! Carlos III brändy. Kusjuures lahtise pudeli. Aga kuidagi ei raatsinud seda ei korraga ära juua ega Tarifale jätta. Valasin endale nüüd väikese tilga. Väikese sellepärast, et olen niigi täiesti ärakukkumas. Sain öösel ainult 2 h magada, siis tegin ennastületavaid pingutusi, et 1 h ja 20 min Tarifalt Malaga lennujaama sõita. Ja päev Barcelonas oli täielik katastroof. No pidin ma hakkama linnapeale ronima - oleks võinud ennast koos OM-iga kusagile muru peale kerra tõmmata. Aga ei. Ja veel rongiga! Loomulikult olen ennegi Barcelonas käinud, kuid siis ei olnud mul OM-i ja seega ei teadnud ma midagi kõrgetest rongiastmetest ja sellest, milline tühjus haigutab astmete ja perrooni vahel:) Vankriga metroos liikumine oli tõeline katsumus. Ühel hetkel pani OM mugudi mõnusalt silmad kinni ja magas täiega. See tähendas aga seda, et terve lennu Barcelonast Tallinnasse tahtis ta suhelda ja nihverdada ja edasi-tagasi kõõluda ja noh, loomulik, et üks 2-aastane laps ei istu 4 h lennukis käed põlvedel. Kuid seekord oleks võinud!:)
Praegu aga täiesti arusaamatu segadus hinges. Ma ei taha siin olla!!!! Ja kuigi Carlos III mind siit tegelikult ju ära ei vii, siis ehk aitab vähemalt mõelda häid ja ilusaid mõtteid.

Täiskuu

No tõesti, isegi selle kuu on Ta minu kiusamiseks sinna üles riputanud. See keegi, kes kõiki neid asju siin korraldab. Näinud ma Teda pole, kuid tema juhtimisele olen seni vastuvaidlemata allunud. Sest mis siin ikka punnida, kui keegi Sinu eest korraldab nii, et on lihtsalt hea. Ja arvan, et tegelt ongi igatahes lahedam olla kasvõi üks nädal Kotkas kui aasta läbi Kana...:)
Tegelt mugudi kurptus hinges. Esiteks sellepärast, et täna viimane õhtu siin ja kahju lahkuda. Ma ei saa aru, kuhu küll see aeg nii kiiresti siin kadus?! Ott Martenile proovisin päeval korra öelda, et homme hommikul läheme lennuki peale ja koju tagasi, kuid see pani täiega ulguma - ei taha, tahan Tarifa koju, emmeee, lähme Tarifa koju, lähme mere äärde...rohkem ma seda teemat temaga puudutanud ei ole.
Teiseks on mailmaraske lihtsalt hetkega nagu mingist nupust ennast välja lülitada. Tundub, et osade inimeste puhul see igati ok, et vajutavad lihtsalt nuppu ja ongi teine elu. Ja mitte ainult ise ei vajuta seda nuppu, vaid selle tulemusel tuleb iseenesest mõistetavalt ka teistel elu vahetada/nuppu vajutada. Oh, a vbl see ongi see, mida selles elus õppima pean. :) Igatahes kõikide nukrate mõtete peletamiseks joome Kairiga sadama juures wifi-baaris mojitot. Ja boonusena on minu lemmik baarmen täna tööl - pole teda selle kahe nädala jooksul kordagi siin näinud.
PS Kuu paistesesse õue ei saa tagasi minna, siis sõidab katus täiega ära. Nii istumegi siin! Kallistused läbi särava täiskuuöö!

PS PS Tundub, et kõik minus polegi üldse veel kadunud:) Igatahes lubasin hetk tagasi mu lemmik baarmenile kirjutada. Ja OM tema vaieldamatu lemmik, kugi njah, suht raske leida inimest, keda ta ei võluks. Õppis just hispaania keeles ytlema, et ta on 2 aastat vana ja et ta nimi on Marten.

Purjelauamees ja trummi-koola-mees

Eilsel meeleolukal õhtupoolikul rääkis Ott Marten, et ta hakkab purjelauaga sõitma, et ta on purjelauamees ja trummi-koola-mees:) See viimane tuli mugudi rummist ja koolast, mida talle loomulikult ei antud, kuid mis üleüldist elevust tekitas. Veel teatas ta, et ta tahab sinist purjelauda ja punast purje. Ja et puri peab olema väike. Kommentaari peale, et kõva mees, teatas ta, et "olengi kõva mees!" :)
Täna ütles ta mulle veel, et tead emme, purjelaud tuleb teha harjaga puhtaks ja nii et ei ole libe! Apua!:)))

PS Eile avastasime, et oleme selle Kuuga juba nii pikalt joonud, et oleme Kuugi peaaegu täis joonud:) Ühtlasi jõudsime järeldusele, et valu ja mõnu kokku on võlu!
Oh, ei jaksa enam naerda ka, täitsa sassis. Kuigi ei mõju...:) Igatahes tervitused sadama juurest wifi-baaris, taustaks laulev Lennon "...all you need is love..." :)

Peal pool pilvi paistab päike

OM ytleb mulle järjekindlalt Kristel. Hakkas mõned päevad tagasi nii ytlema ja nüüd nii ongi. Eriti armsalt kõlab tema suust, et Klistel on kalla. Samas, kui ütlen talle, et OM on kalla punnib ta vastu ja teatab, et ei, emme on! Järjekindlust näitab ta ka muudes asjades, näiteks siis, kui tahab autos emme opa:) Odavalt populaarsuse võitmise on ta ka kiirelt omandanud - ytleb aga kohalikele Hola, que tal? või lahkudes Hasta luego! Ta lihtsalt oskab hinge pugeda. Ja sinna jääda:)
Ma ei tea, mis saab, kui jälle kodus tagasi oleme. Või noh, mis siis ikka saab. Oleme varsti jälle oma töises olekus ja rattas tagasi. Hakkan lõpuks oma 2-toalist krt 3-toaliseks ehitama jne jne Tahaks aga niiväga osata kõike seda siit saadud head enda sees hoida. Et oleks lihtsalt hea. Nii nagu siin ja praegu. Siin on selleks kõik vajalik mugudi olemas - meri, tuul, mäed, päike, äike...ja lained loomulikult. Siit lahkudes jääb aga alles teadmine, et peal pool pilvi paistab päike...ja seda on tegelikult vägagi palju...Tähh!

Vein

Ma võin yhe käe sõrmedel kokku lugeda need päevad, kui olen olnud oma vabal ajal ilma Ott Martenita. Neist viimased kaks on olnud just siin ja praegu. Lahe. Eks ma ikka helistan ja küsin ka, et mis seis neil on. Vastutustunne ja teadmine, et on kohustus, ei jäta ennast kusagile maha. Kuid uskumatult hea on olnud küll. Tänud Kairile, kes OM-i vaatab, et ema saaks veini juua:)
Besos!

Maailmalõpus

Naudime Ott Marteniga mõlemad. Tema seda, et emme on tema päralt ja et on vahvaid temavanuseid sõpru, et on meri ja päike ja tuul ja purjelauad. Mina seda, et saan olla koos Ott Marteniga, et tal on vahvaid sõpru ja et on meri ja päike ja tuul ja purjelauad.
Tegelt on ka õudselt mõnus ja hea. Ei tea, mis päev on või kell. Ei ole plaane - iga päev küll teeme midagi, kuid pole mingit kiirustamist või stressamist. Lihtsalt oleme. Ja lihtsalt on hea. Kohati tundub, et liigagi hea - pärast on raske päris ellu tagasi minna. Tean. Kuid parem natukenegi head, kuid üldsemitte:)
PS OM ütleb Kuu kohta Kuusilp (loe sirp) ja tähed on täpid:))) Eile poes ütles mulle: emme osta endale maasikashampust ja igal hommikul ärgates ütleb, et emme on ilus. Mis sa hing veel tahad!?