Kelgupäev

Ott Marten sai täna endale kelgu. Oma suurest heameelest lubas ta kõigil sellega vastlaliugu teha. Et mitte öelda, et kõigil oli lausa kohustuslik tema kelku proovida!
Kui hommikul rääkisin, et täna on Eesti sünnipäev, siis õhtuks oli ta selgeks saanud, et on Eesti Vabariik ja Eesti Vabariigi sünnipäev. Väikest segadust tekitas see, et polnud küünaldega torti, nagu tavaliselt sünnipäevade puhul kombeks. OM: "Kui minul tuleb sünnipäev, siis ma puhun tordil küünlad ära ja hüüan: Lapsed, torti sööma!"
Vabariigi Aastapäeva kontserdist kaihvis ta Tanel Padari esitust. Ning vastuvõtu osa asemel pani mängima multika "Kolm sõpra Prostokvashinost":)
PS Täna öösel ei pidanud enam vastu ja otsisin internetist lennupileteid ning vaatasin ööbimiskohti. Tarifal muidugi:) Ega see nädal-poolteist mind tegelikult päästa, tean seda, kuid parem ikka kui mitte midagi...ja ainuüksi juba mõttes sinna jõudmine ja unistamine niiea...

Laululahing

Nordea segakoor sai "lahingusse". Super. Nii lahe oli täna lauljaid ja nende reaktsiooni vaadata, kui rõõmusõnumibuss tuli uudist teatama. Selline elevus!
Ning nüüd taganemisteed enam pole - eetris ollakse esimeses saates ehk 14. märtsil!
Let´s bank! :)

Väike kunstnik

"Sa tule nüüd, käega mitte löö, mis Sind kinni peab, hoiab Sind kaugel. Vaata siin ongi paladiis, millest oled Sa unistand kaua..." - jällegi suutis OM mind üllatada oma uskumatu mäluga. Järjekordne laul, mille sõnad tal peas on. Lahe on ka see, kuidas ta laulab, et "käega mitte löö" heh, tegelikult laulus muidugi, et käega kõigel löö. Kuid ta ju teab, et ei lööda:)

- Läheme Tallinnasse Triimu juurde!
- Ei! Ta elab ju Nõmmel!

- Emme, lähme palun poodi ka.
- Mis Sa poest tahad?
- Mina tahaksin kohukest ja Sulle ostaksin mulliga vett ja paki veini!

- Emme, ma arvan, et me peaksime endale rõdu ostma! Siia tuppa, kus on televiisor.

Ema juures Haapsalus on terve pakk Ott Marteni joonistus. Tee või näitus! Väga lahedad. Täna, kui ema talt küsis, et kui Sa suureks saad, kas sa siis hakkad laulma, vastas OM tõsiselt, jalg üle põlve istudes: Mar arvan, et joonistama! Ja surfama!

Keset talve?!

Täna oli jälle jalad maast lahti kõndimise õhtu! Täiesti uskumatult hea olla. Kummaline tunne. Selline tunne, et ma olen seda kõike nagu oodanud või see kõik on mind kuskil oodanud ja nüüd lihtsalt ongi kohal. Siin ja praegu. Keset talve!:)
Usun Endriku teooriasse, et laulmine teeb inimesi paremaks ja julgemaks ja enesekindlamaks ja mida kõike veel. Ja see energia, mis nii temast kui laulmisest tuleb...!
Sellises olekus ei saa magama minna...:)

PS Ott Marteni järgi igatsen niiii väga. Nii armsalt ta rääkis täna telefonis, et homme on reedepäev ja pärast reedepäeva on laupäev ja siis emme tulebki!
Niuts!

Emotsioon

Arvan, et vähemalt korra kuus kirjutan ma sellest, kui lahe Kuu taevas on. Tegelikult vbl isegi rohkem, sest ega ainult täiskuu lahe pole. Väga sheff on ka selline imepeen ja habras Kuusirp või veidi väsinult loppis või hoopis kummuli kasvav Kuu. Täna õhtul autoga sõites oli Kuu sõna otseses mõttes lagipähe. Istus seal üleval, nagu keegi oleks ta sinna kleepinud ja vaatas. Teda vaadates läks suu iseenesest muigele.
Lisaks Kuule oli täna taas väga lahe kooriproov. Seda muidugi suuresti tänu meie uskumatult heale koorijuhile. Ma küll ei tea, mis emotsioone pakub Endrikule meiega tegelemine (loodetavasti vähemalt mingisuguseidki positiivseid hetki), kuid ta on tõepoolest super. Igas mõttes. Tuled proovist ja oled täiesti nagu mingis omas maailmas. Jalad maast lahti. Ja kõik tundub nii hea ja ilus. Jää või uskuma, et nii ongi!:)

Padjamees

Kui Ott Martenilt küsida, mitu patja olema peab, et saaks magama minna, ytleb ta: viis-kuus. Päris elus peaaegu nii ongi. Tal on üks suur ja kolm väiksemat patja. Lisaks toimub igal õhtul enne magama jäämist patjade sättimine. Sest igal padjal on oma koht! Vaata ja imesta. Ja kui ta tahab jääda magama diivanil või minu voodis, siis tuleb loomulikult kõik padjad kaasa tarida. Kui mina ise võin täiesti vabalt ka ilma ühegi padjata magada, siis Ott Marteni jaoks oleks see eeldatavalt täielik õudusunenägu!:)

Täna väljas lõunatades:
Mina: Pane käsi suu ette, kui Sa köhid. Muidu jäävad teised ka haigeks!
OM: siis saavad nad kõik koos haiglasse!

Telekat vaadates:
OM: Emme, me peame endale ka kutsu ostma!
Api, hakkabki pihta see kiisude-kutsude-hamstrite-jäneste nurumine...:)

Hommikul kui küsisin, mis me täna teeme, ütles OM: mitte midagi! Oleme lihtsalt koos!
Heh:) Selle peale ei oskagi muud, kui teha mitte midagi ja olla lihtsalt koos!

Varsti juba mai

Jaanuar läks küll nagu kiirrongiga. Ei saanud arugi, kui juba läinud ta oligi. Kui nii edasi läheb, siis on kohe kevadki möödas. Lisaks tööle mahtus jaanuarisse uskumatuid hetki iseendaga - suutsin ennast üllatada nii mõnegi väljaütlemise ja käitumisega, mille üle ei oska ka siin ja praegu kuidagi uhke või rõõmus olla. Prrrr. A noh, mis teha, emotsionaalsete inimeste asi! Samuti jääb jaanuarisse mõtisklus, kas purjus inimene räägib nii nagu asjad on või räägib lihtsalt purjus inimese juttu? Iseenda välja öeldud lause, et kaine peaga ei räägiks ma üleüldse mittemidagi, paneb osaliselt vaikselt muigama, kuid osaliselt on tõsi, mis tõsi. Iseasi, kas või mida, kus ja kui palju üldse rääkima peaks...
Samuti jõudsin (taaskord) arusaamisele, et tasakaalus püsimiseks on mul vaja mingisugustki sidet muusikaga. Orelist tunnen loomulikult kõige rohkem puudust. Samuti klaverist oma kodus. Ja laulmisest ning kontsertidel käimisest, kuigi seda viimast on isegi et natuke olnud. Kitarr mul ka nüüd oma kodus tagasi, nii et vähemalt seda võiks jõuda plõnnida.
Ja siis veel see teema, et kas või kui palju keegi saab Sulle haiget teha või kui palju Sa ikkagi endale ise haiget teed? Eks lähenemisi ja teooriaid ole kindlasti erinevaid. Kui ma mingile veendumusele jõuan, eks annan teada!

PS Ei jõua kõiki Ott Marten ütlemisi meelde jätta ega üles tähendada, neid lihtsalt nii palju. Eile hommikul tegi ta nt sellise avalduse: Emme, kui ma suureks saan, siis lähen televiisorisse saksofoni mängima! :)

PS PS jummala ok jook on Filipetti greibi mahlaga. Ausalt. Vähemalt pärast nii töist päeva kui täna ja juba ette enne nii töist päeva kui homme! :)