Öökull

Vahva, et tänane st praegu juba eilne päev, tunni võrra pikem oli. Päris palju asju sai tehtud. Praegu aga ei saa ise ka aru, miks veel üleval olen. Valmistasin saadet ette. Ja nyyd uni läinud. Võib-olla see ärevusest - pole õrna aimugi, kuidas Ott Marten ennast homme st täna stuudios üleval peab. Võib-olla läks uni ära millestki muust. Eitia. Igatahes nii ma siin nüüd siis istun. Nagu öökull:)

PS otsustasin, et kui ma juba üleval passin, siis panen kirja sõnad, mida OM ytleb: aitäh, aua, lille, ato (auto), opa, amm-amm, mammi, papa, emmi, ta-daa, alloo, teda (seda), tuust (juust), mõmmi, ei-ei, pai, kalli-kalli, ai-ai, pähh, kaka, kukkus, juua. Vist kõik. Eks lisan, kui veel midagi meenub.

Reisipildid

Panin viimase Tarifa reisi pildid üles ja ka suvise Kanadas käigu omad. Näha saab neid siit
Tarifa piltidest oli päris raske valikut teha - ilusaid ja vahvaid pilte lihtsalt nii palju.

Sai neid seal ka mitme kaameraga klõpsitud. Ja nii hea oli neid vaadata. Ott Marten istus süles ja muudkui naeris. Ei tea, mis talle nii lõbu pakkus. Võib-olla tulid tal omad mõnusad hetked meelde:)
Reet helistas täna, et tal sugulased kutsuvad teda Kanadasse, et võiksime koos minna. Minu tädi igatseb meie st eriti Ott Marteni järele samuti väga.
Hakkasin mõttes kohe asju pakkima:)
Korraks tuli ka positiivne olemine - olen reede õhtust saadik haige. Reede õhtul jäin täiega magama. Ehmatasin kell 23.30 üles ja nägin oma üllatuseks, et Ott Marten oli minu kõrvale voodisse magama pugenud. Oli oma joogipudeli tühjaks joonud, luti suhu pannud, teki peale võtnud ja magas. Uskumatu! Aga noh, suur mees ka juba. Aasta ja neli kuud!:)

Emmi ja mammi

Tagasi sombuses ja külmas Eestis. Vaatamata sellele on päris vahva olnud - Ott Marten hoolitseb selle eest, et meel kurvaks ei läheks või igav ei hakkaks. Ja üllatab mind pidevalt.
Teeb järgi liigutusi ja miimikat. Tantsib. Nii naljakas on vaadata, kuidas ta ennast õõtsutab ühelt jalalt teisele, jalad põlvist kõverdatud. Mõnikord paneb käed ka juurde.
Kõige kauem võib ta aga aega mööda saata klaveri taga istudes. Ema ütles mulle juba eelmine kord, kui Haapsalus käisime, et pean Ott Martenile pilli ostma. Minu oma klaver, mis Haapsalus, ei mahu ühegi nipiga meie Tallinna korterisse - keerdtrepp ja ka aknad on sellised, kust klaverit kahjuks läbi ei too. Seega tuleb meil süntesaatori kasuks otsustada. See, kuidas ta mängib ja samaaegselt la-laatab on aga tõeline nüüdismuusikafestival:)
Ja nii armas, kuidas ta ütleb mulle emmi ja minu emale, keda kõik mammaks kutsuvad, mammi. Mu isa pildi poole näidates teab ta aga, et seal on papa. Armas!
Muus osas selline rahulik. Tarifal tabasin ennast mõttelt, et mu elus jätkuvalt ainult üks mees - Ott Marten:) See geen, mis paneks mööda pidusid jooksma või suhteid looma oleks nagu puudu. Ja ega enne vist midagi muutu, kui oma peas suurpuhastuse teen. Ja südames.

Tottatten

Eile praadisime ennast päikese käes. SpinOut-is. Anna-Kaisa ja Triimu laenutasid varustuse ja proovisid purjelauasõitu. Tuult küll just väga ei olnud:)

Õhtul kodus grillisime krevette - uhh, siiani tunne, et silmini krevette täis.

Ja Ott Marten hakkas enda kohta ytlema: totttatten. Heh:)

Tarifa vol 3

Kui kusagil on parem kui siin, siis on see siin.
Soe. Päike. Ookean mühiseb. Teed akna lahti ja jääd ookeani ümina saatel magama. Ärkad ja ikka on kõik nii hästi.
Poja kaihvis täna täiega. Ookeanis. Esimest korda, kui laine temani jõudis, siis veits ehmatas. Kuid pärast hullas täiega. Jooksis lainete eest ära. Pritsis kätega. Ja nuttis südamest, kui ta veest välja tõstsin.
A mailmavapper on ta. Ei mingit virisemist pika reisi üle vms
Ma ise kaidvin samuti. Kõik mured ja tööasjad on peast pühitud.
Niea!:)
ARMASTAN.