Tõeline mees!

Täna oli Ott Marten päris nutune, kui ta pärast lasteaiapäeva veel Virje juurde viisin, et ise Laulukarusselli salvestusele kimada. Pisarsilmi palus, et tahab emme opa ja natu-natu koju minna! Mis seal salata, mul oli nutumaik kurgus. Ja nii kurb tunne...Tegin kõik minust oleneva, et võimalikult ruttu talle järgi minna. Autosse istudes rääkisin, et emme armstab Ott Martenit. Ja armastab kogu aeg, ka siis kui me koos ei ole. Et kui Ott Marten on lasteaias või tädi Virje juures või kus iganes. Ott Marten kuulas, oli korraks vait ja siis ütles: Sõidame edasi! No mis mul ikka lisada. Tõeline mees!:)

Õhtul kodus oli ta mures, et miks emme kurb on. Ütlesin, et olen lihtsalt natuke väsinud. Mõne hetke pärast jooksis ta toast uuesti kööki: Emme, ma tegin sulle sünnipäeva! Ja ulatas mulle legoklotsidest tehtud torni!

Magama minnes rääkis ta jällegi, et teletups Po armastab Lotet. Ja Lote armastab Po-d. Ja et karikakar teeb ei armasta, ei armasta....
OM-ile head ööd musi andes, pidin otseloomulikult andma musi ka Po-le, Lotele ja Kanada Jänesele. Heh!:)

Praegu ta juba mõnda aega unemaal. Nohiseb vaikselt. Nii suureks juba saanud...
Armastan!

Sellisel ööl nagu täna

Sellisel ööl, nagu täna, ollakse õues, istutakse tugevalt teineteise kaisus. Lihtsalt. Vaikides.
Kuulatakse laineid. Ja teineteise hingamist.
Sellisel ööl ei mindagi tuppa. Ollakse öö läbi õues. Lageda taeva all.
Ja ärgatakse hommikul ookeani ääres, ookeani müha saatel.
Või noh, meie tingimustes, lihtsalt mere ääres:)

Nii soe on. Super! Ja lisaks veel ka täiskuu!!! Selline rahutus hinges. Ja igatsus. Hea ja ilusa järele. Igasugu jama on niigi nii palju olnud. Tahaks tõepoolest, et oleks lihtsalt hea.

Joon maasikatsampust. Arvutis mängib Canal Fiesta. Poja magab. Ja tegelikult ongi ju lihtsalt hea...

Uhh!

Neil on õigus, kes ütlevad, et kõik pingelised olukorrad ja ka kõige raskemad päevad saavad läbi! Et tuleb õhtu ja hommik. Ja on uus päev.
Täna oli küll vahepeal tunne, et lihtsalt istuks maha ja nutaks valju häälega, sest kõik kiskus viltu. Samas aga tead, et pole aega isegi nutta, sest lihtsalt aeg läheb ja sa pead asjad tehtud jõudma. Vahepeal oli lisaks tunne, et kui midagi peab untsu minema, siis ta ka läheb, kama kaks, kui palju ma pingutan...Kuid uhh...läbi sai see päev. Ja kõik asjad said tehtud. Täiesti uskumatu! Õhtune intervjuu Tättega tõi lisaks veel täiesti omamoodi tunde. Hästi armas oli see kõik. Näha saab seda järgmisel pühapäeval, 24. augustil Kanal 11-s. Kontserdil KUMUs olin koos Ott Marteniga. Ta ütles juba eile õhtul lasteaiast tulles, et ta ei taha koju, tahab kontserdile:) Täna siis oli tal see võimalus. Koju jõudes, pesi ta aga kraanikausist mustad nõud ära - taldriku ja teekannu ja kahvlid ja minu kohvitassi. Olin täiega üllatanud kui vaatama läksin, et mis ta seal teeb. Tema aga teatas, et Oti aitab emmet! Heh, ta ikka üks uskumatu väikemees!

Numeroloogiline tuulereede

Meedia oli juba ette elevust täis, et kas, miks, kus ja kuidas 08.08.08 abiellutakse. Meiegi käisime Ott Marteniga ühel laulatusel - Õnnela ja Matti laulatusel Jõelähtme kirikus. Lihtne ja armas oli. Tõeliselt hea meel. Kogu kirik oli õnnelikke inimesi täis. Seal seistes tekkis tunne, et elu on ikkagi muinasjutt!
Pole õrna aimugi, kui heaks kõik reedel abiellunud, seda päeva pidasid, kuid vähemalt merd ja tuult armastavatele inimestele oli see tõeline pidupäev! Lahe. Ka Ott Marten oli vaatamata oma tulisele ei- ja ise- faasile sel korral minuga ühte meelt. Kaihvisime täiega!
Ja ei tea, kas sellest mõnusast tuulest või millestki muust, kuid laupäeva hommikul ärgates, teatas Ott Marten, et lähme nüüd Paaniasse (loe: Hispaaniasse). Võttis oma väikese padja, teletups Po, pani kummikud paljaste jalgade otsa ja kamandas mind voodist püsti. "Lähme lennuki päälle, lähme Paaniasse!":)

Vanakoolimees

Ott Marten ütleb järjekindlalt oma vanuseks "kats", istub "päälle" ja räägib, et "tulivad" või "läksivad" Nagu üks tõeline vanakoolimees:) Lisaks armastab ta täislausega vastamist. Ning küsib iga asja kohta: "Mis see on?" Kui vastusega rahule jääb siis teatab: "Aa, selge!" Mõnusalt muigama paneb, kui küsimusele, kas sa tahad, vastab täie tõsidusega: "Ei , Oti ei soovi praegu"
Lisaks hispaaniakeelsele nö Triinu-Mari laulule on viimaste päevade lemmikuks lastelaul "Minu isa on kapten suure laeva peal..." Ning kodus olemine muutub talle üha olulisemaks. Kui teeme näiteks mingi väljasõidu, siis hakkab ta õhtu saabudes rääkima, et lähme koju! Ja kui ta seda ikka oma heleda hääle ja siira olemisega kogu südamest palub, siis mis mul üle jääb...10-ne aasta pärast ta vaevalt mulle väga sellist juttu enam räägib!:)
PS Tähh Katile ja ta vanematele suurepärase nädalavahetuse eest. Eemal kõigist töistest tegemistest, internetist ja arvutist.