Esimene advent

Mõnus. Magasime Ott Marteniga mõelmad 11 tundi järjest. Napilt oleksime kogu Laulukarusselli maha maganud. Poole pealt siiski nägime. Kuna tegemist Ott Marteni lemmiksaatega, siis vaatame tavaliselt nii esmaspäevaõhtust saadet kui pühapäevahommikust kordust. Pärastlõunal läksime Meelise juurde süüa tegema. Lambapraadi. Tõeline esimene advent. Rahulik ja hea. Jätkuvalt tänulik Meelisele ka eelmise laupäeva eest, kui hommikul pärast Tulka pidu hädise häälega helistasin ja palusin tal minuga ja minu autoga Haapsallu Ott Martenile järgi sõita...eks ta noris mind muidugi mõnuga terve tee...et kuidas ma siis nüüd niimoodi...Kuid milleks siis veel sõbrad on:)
PS Ilusat advendiaega! Seda kummaliselt rasket, kuid sellegipoolest õnnetäppidega, aastat on jäänud täpselt kuu...Kohe-kohe on jõulud. Siis sünnipäev. Ja siis juba ongi 2008 minevik! Päevad hakkavad jälle pikemaks minema. Ja varsti tuleb jaanipäev! Heh, optimistike!:)

Emme opa!

Kuna hommikul sõitsime taksoga lasteaeda, siis tuli Ott Martenil õhtul ise omal kahel jalal trammi peale ja sealt koju kõndida, sest vankrit polnud. Iga paari sammu järel kostus talt üks ja see sama jutt: Emme opa! :)
Ühtlasi rääkis, et tema ei ole suur, tema on täitsa väike poiss. Kui ütlesin, et ta on nutikas, teatas ta, et ta ei ole nutikas, vaid tema on tark. Heh! Kuula ja imesta!
Tähti tunneb ta ka. Teab Oti tähte ja Eeriku tähte ja Aisa tähte ja Monika tähte jne
Paar päeva tagasi mängis ta poodi ja kõik asjad maksid 107 krooni. Ma ei tea, miks, kust või kuidas just selline summa.
Ning uskumatu vaidleja on ta. Ja järjekindel.

Külm on

Jõuetus. Võitlen pidevalt mingite asjadega, mis ei sõltu minust ja mida ma ise ei saa muuta ega paremaks teha. Siia kuulub näiteks remont minu kodus, mis hullumeelselt veninud. Ja mis nüüd ka veel topelt kallimaks osutub. Ja mis kaugeltki mitte valmis pole. Samuti osad tööasjad. Rääkimata oma enda elust. Tegelt muidugi nii, et kui selles viimases kõikumine, siis on kõik paigast ära. Käin täiega üles-alla. Uskumatu aasta. Aasta algusest saadik pannakse mind proovile. Kõiges. Külm on

Öös on asju

...või vähemalt lõhet ja imimesi. Ostsin õhtusöögiks lõhet. Kuid õhtusöögist sai öösöök. Eerik hakkas seda kella ühe paiku küpsetama. Kell 2 öösel istusime lauda. Super hea! Natuke aega tagasi jõudis ka Raigo meile veini ja kala nautima.
Ott Marten magab mõnusalt. Tõin ta täna Haapsalust ära. Nii hea on jälle temaga koos olla. Esimesed viis päeva meie mõlema elus, mil olime eraldi. Ja seda kokkusaamise tunnet ei ole võimalik kirjeldada. NIIIIEA!
Eile olin aga tõeliselt kiire tsikk. Uskmatu, et suudan veel iseennastki üllatada. Jõudsin kell 22 Tulka sünnale. Jõin tühja kõhu peale 2x 0,5 l topsi vikatiselt kanget gin tonicut. Kell 11st alates ei mäleta väga midagi, kell pool 1 olin igatahes juba kodus. Mäletan, et sõidu eest Katlast Gonsiorisse maksin taksojuhile igatahes 100 Eeku. Ei kuulnud ka seda, kui Triimu ja A-K mulle helkasid, et teada saada, kus ma olen. Hommikul oli selline kass peal...kõige kummalisem on see, et suudan täispeaga täiesti veatuid smse kirjutada ja need nii ruttu ära saata, et isegi ennast petan ära....Miks ometi?! Kuidas ma ometi ei õpi...Ohjah.

Horoskoop

Üle pika aja vaatasin mingit naisteajakirja ja pilk jäi peale Kaljukitse horoskoobi esimesele lausele: Mitte kunagi pole hilja alustada uut eluetappi!
Heh, hea teada! ;)

Ööd pole vennad. Õnneks.

Ma ei tea, kust see ootamatu enesekindlus ja tasakaal ja rahu. Kuid see lihtsalt on. Päeval käis lihtsalt mingi krõks ära ja sellest peale täiesti okei olla. Jälle kotkas. Merikotkas!:)
Tundub, et minus segunesid erinevad ajaperioodid ja hirmud ja eks see käima tõmbaski. Vastuseid küsimustele teadsin ju isegi. Kuid ju siis oli seda kõike vaja. Ja oli vaja, et see minu seest välja saaks. Praegu on igatahes vähemalt minu sees asjad jälle hästi. Ma ei tea, mis nipiga, kuid sain ennast lihtsalt uuesti paika.
Kõige rohkem tunnen OMist puudust - täna telefonis tema "kalli-kalli emme" kuuldes oli niiiiiiea. Ja sellele järgnes: "Musi ka!" Heh, tahan juba nii väga tema juurde.

PS Tänaõhtune mõttetera Kairilt Venemaa avarustest: Armastus on see, kui sa ei taha magama minna, sest reaalsus on parem kui unenäod!

Teadvusel

Vabandan kõigi oma sõprade ees, keda hommikuse postitusega ehmatasin. Samas on nii uskumatult hea tunne teada, et minust niimoodi hoolitakse. Tähh!
Kinnitan, et muretsemiseks pole põhjust. Mul on käed-jalad otsas. Ma olen tark, erudeeritud, heas mõttes keeruline ja lisaks kõigele ka ilus! (Pole minu enda välja mõeldud lause, kuid ma ei saa öelda, et mulle see ei meeldiks). Ja mis kõige tähtsam - mul on mailmaarmas ja tark ja vapper poeg ning me oleme koos üks väga vahva tandem!
PS Just praegu hakkas päike akna taga paistma. Pealpool pilvi.

Hommik...

...ei ole õhtust targem. Vähemalt mitte täna. Pole vist silmatäitki maganud. Ainuüksi mõte söögist paneb oksendama. Silmad on nagu hiinlasel. Veel ei ole pisarad otsa lõppenud...Tahan ära!

Elu nagu filmis

Septembri alguses turule tulnud Nordea pensionifondid lubasid liitudes Elu nagu filmis! Mul on see kõik olemas. Praegu näiteks on minu filmis selline koht, kus Ott Marten on haige; mul endal samuti palavik (hommikul oli 37,9), hetkel ei tea kui palju on, sest kui kraadin ja saan teada, siis jään kindlalt kohe poole haigemaks; elame jätkuvalt kahe kohvri otsas - ehitusmees on teinud ühe nädala asemel remonti kolm nädalat, sh 10 päeva oli ta lihtsalt ära ja tegi mittemidagi; seesmiselt olen täiega katki; õues on nõmedalt külm ja strateegia esitamiseni on jäänud täpselt viis päeva...

PS Mulle põhimõtteliselt ei meeldi esitada küsimusi. Miks? - Ma pelgan kuulda vastuseid, mis teevad haiget. Seega ületasin ennast. Täiega. Ja...Ma tean, et pealpool pilvi paistab päike. Ja vahest ka Kuu ja tähed. Ja kõik mis teed, teed iseendale! Pai!

Külm on

Õues on külm. Endal ka külmavärinad. Selline kummaline olek. Kuidagi tuim. Ja ebakindel. Osaliselt kindlasti kartus selle nimi. Kartus olla naiivselt sinisilmne ja usaldav (mida ma nii ehk naa olen, isegi kui püüan olla teistsugune) Kartus näha asju, mida ma tahan uskuda, et on, kuid mida tegelikult vbl ikkagi ei ole...või on mingil teisel kujul. Kartus, et... Prrr. Tean, et hirm põhjustab hirmu ja negatiisvsus toodab negatiivsust. Kuid ehk on homme parem päev. Ega iga päev vist saagi Kotkas olla...! Külm on... PS vbl olen lihtsalt külmetunud. ja haige. ning sellest kõik need mõtted. käega katsudes oleks täitsa nagu palavik...

Unejutt

Millegipärast juhtub Ott Martenile unejuttu lugedes minuga pidevalt sama, kui selle tüübiga, kes läheb oma sõpru saatma, ise jõuab rongi peale, sõbrad aga mitte...Midagi pole teha, lihtsalt tuleb lugedes uni täiega peale ja loomulikult mul, mitte Ott Martenil:)

Miks Kuutüdruk nutab?

Kuutüdruk ehitab palju ilusaid vikerkaaresildu. Aga õhtupoole läheb päike looja ja järele jääb vaid vihm. Vihm ongi Kuutüdruku pisarad. Vihmapisarad tulevad kuutüdruku silmadest selle pärast, et ta mitte iialgi ei saa näha mitte ühtegi neist vikerkaaresildadest, mida ta unes valmis meisterdab. Aga kuutüdrukul on väga hea fantaasia ja ta veedab pikki tunde unistades ennast päikselise külje peale vikerkaaresillale jalutama ja vahel on need mõtted nii ilusad, et kuutüdruk unustab nutmise ära ja naeratab. Aga siis jääb maa päevaküljel vihm järgi ja päike lööb särama. Ja kuutüdruku vanaema kerib vikerkaarelõngad suurde värvilisse kerasse ja koob sellest kuutüdrukule kirjut salli, et kuutüdruk maailma varjuküljel ei külmetaks. Aga kui kuutüdruk vikerkaaresalli näeb nutab ta natuke veel rõõmust ka, et vanaema võiks ära lõpetada pooleliolevad sukad. Saa siis nüüd täpselt aru millepärast ta õigupoolest nutab?

Sellise jutu leidsin. Kairi kirjutatud. Kunagi ammu. Mulle.

PS Tähh! Pai.

11.11

Evelinil ja Rambul sündis täna öösel väike Torsten. Täpselt tähtajal. Hommikul ütlesin Ott Martenile, et väike Oskar sai endale venna. Ta vastas et: Ma tahan ka ..(jõudsin juba mõelda, et apua), a sellele järgnes:...neile külla minna. Heh. Ega ma poleks muiudgi imestanud, kui ta olekski öelnud, et ta tahab ka endale venda. Või õde. Ta üllatab mind oma statementidega iga päev. Teemade või inimeste üle, kellest ma peaaegu et midagi ei räägi. Ma ei tea, kust tal see kõik tuleb. Kusagilt kõrgemalt?
Mis aga lapsesaamist puudutab, siis on see üks mailma suur ja ilus tunne. Ning võimas. Soovin kogu südamest õnne. Ja olen heas mõttes kade. Rõõmuinglipai!

Suupillimees

Ott Marten sai täna endale suupilli. Sellise tavalise laste suupilli. 59 EEK. Ning oli mailma õnnelik. Ta on Tarifast saadik rääkinud, et tahab suupilli. Täna siis oli see päev. Poest tulles ütles autos, et mina laulaksin ja siis tema saatis mind suupillil:) Päris korralikult suutis mängida. Õppis kohe ära, kuidas hingata/puhuda tuleb jms. Koju jõudes Eerik küll suupillist sillas ei olnud, kuid mis teha - loodetavasti ei tule tal meid siin enam kaua välja kannatada. Et remont me päriskodus saab siiski peagi valmis. Ott Marten räägib iga päev, et tahab meie oma kojud...a ega me ei saa muud teha, kui oodata.
PS Lisaks suupillile on Ott Martenil veel üks unistus - ta tahab endale kitarri....

Muinasjuttudest

Kui Tuhkatriinu tahab pääseda muinasjuttu, kus on ilus ja tark lambakarjus või hoopis Punamütsikesega koos minna Vanaemale kooki ja moosi viima, siis kas saaks? Või kuidas see kõik välja näeks? Näiteks, kui Lumivalgukesega jookseksid päkapikkude asemel ringi hoopis hunt ja kolm põrsakest?
Hmm, tegelikult see ju meie mõtlemises kinni. Ja harjumustes. Oleme harjunud teadmisega, et Tuhkatriinu põgeneb ballilt, mitte sookollide käest ja et hunt pistab vanaema nahka, mitte vastupidi. Harjumuse jõud on teadagi suur. Ning mugavuse. Samas ei pea ju üldsegi neist vanadest lugudest lähtuma. Võib teha hoopis uue loo. Nii lihtne see ongi! :)
PS Mõistatus suurele ringile: Kui lähete üksi hotelli ööbima, siis millest administraatori veendumus, et te ei söö hommikusööki?

Kolm head asja

1) Täna hommikul öeldi mulle ühe teene eest, mille osutasin, et olen suhkrukringliingel! Väga magus nimi igatahes! :)
2) Tööpäeva lõpus õue astudes oli Kuu täpselt üleval minu ees ja vaatas teda ümbritsenud pilvede august.
3) Hetk enne koju jõudmist tuli mulle vastu meesterahvas, kes laialt naeratas. Mõtlesin algul, et vbl ma peaksin teda kusagilt teadma, kuid olen kindel, et ei tea. Samas tegi see naeratus tuju heaks küll. See oli lihtsalt nii vahetu. Jüri Nael on mitu korda rääkinud, kuidas ta kogub inimeste naeratusi. Peaks vist ka neid koguma hakkama!:)

Ootamatu leid

Homme kell 10 on ehitusmehed platsis, et hakata siin askeldama ja et teha minu seni 2-toalisest korterist 3-toaline. Seoses sellega hakkasin mõningaid riideasju kokku panema, et OMiga remondi ajaks kodust välja saaksime kolida. Avades tühjaks tehtud reisikohvri oli selles...OMi surfilauakamm. Täitsa võimatu!!! Otsisin seda veel öösel Malaga lennuväljal autost ja enne seda meie Tarifa kodust. OM oli niii õnnetu ning küsis seda pidevalt. Ja mina ise olin õnnetu. Ei julgenud talle öeldagi, et see kadunud või et jäi Tarifale vms Nüüd äkki on see aga ikkagi olemas!Täiesti uskumatu!
OM jäi magama kahe tähtsa asjaga - ühes käes minu käest saadud kirjaklamber ja teises Tarifalt saadud kamm - piid tugevalt vastu põske. Heh:)
Lisaks mahtus tänasesse õhtusse veel üks leid. Tsitaat Baudelairelt: "Mis on hukatuse igavik sellele, kes on leidnud sekundis naudingu lõpmatuse?"

Hingedepäev

Käisime Ott Marteniga õhtul kahekesi Saha kabelis. Uskumatult ilus ja hea oli seal. Surnuaed oli küünaldes. Kabelis, altaril, põlesid samuti küünlad. Viisime omaltpoolt lisa. Ümberringi oli täielik vaikus. Ott Marten ütles sosinal, et on ilus. Kabelist välja tulles vaatasime taevasse - seal oli tohutult taevatäpikesi, nagu OM tähti kutsub. OM küsis, et emme, kus meie taevatäpike on? :)
Rahulikku hingedeööd!