Saturday, July 28, 2007

Phonix

Taani bänd. Viljandis. Kaevumäel. Arvan, et võin seda nimetada oma selle suve kontserdiks. Juuli alguses toimunud Aerosmithi kontserdilt tulin poole pealt ära. Ei olnud see, mida ootasin või arvasin. Ja tohutu poja igatsus tuli ka peale.

Phonixit nautisime aga koos. Ott Marten küll magades:)

Ja niiiiii hea oli!!!!

Bassklarneti madalad ja mahedad helid panid värinad mööda selga jooksma. Akordionist, trummar ja laulja tegid samuti omaltpoolt kõik, et lihtsalt lummatuna seal seista ja vaadata-kuulata. Sumedas öös. Mega!


Sunday, July 22, 2007

Jätkuvalt Kanada ajas

Kanadas, Montrealis, on kell praegu 8 õhtul. Olen jätkuvalt Kanada ajas. Käisin seal koos venna ja vennanaisega. Ott Marten loomulikult ka. Suurema osa ajast viibisime tädi juures Montrealis. Koos eeslinnadega elab seal 3 miljonit inimest. Lisaks pilvelõhkujatele, mis maa peal, on Montrealis 20 miili maa-aluseid tunneleid sh poode, poode ja veel kord poode. Erinevatel tasanditel. Mitu korrust. Samuti ka erinevaid restorane ja söögikohti, juuksureid, reisibüroosid jne jne Tõeline maa-alune linnak. Uskumatu!
Selleks, et maa peal paremat üelvaadet saada, käsime ka bussiekskursioonil. Lisaks ohtratele faktidele üritas bussijuhist giid kogu aeg ekskursantide tuju üleval hoida. Nt: Kas teate, miks Montreali surnuaial, kuhu on maetud 1 miljon inimest, hauad nii lähestikku on? Nii on neil talvel soojem. Või et lumerohketest ja külmadest talvedest rääkides selgitas ta mehhiklastest ekskursantidele: you have ice-makers, but we have ice-breakers! Ta näost oli näha, et ta teadis juba ette, mille peale buss naerust rõkkama hakkab.
Suurlinnamelule mõnusaks vahelduseks oli sõit 300 km ülespoole Quebec citysse. Tõeliselt ilus linn. Ja ilus loodus. Mäed!!!:) Montreali ümbrus selline tasane. Kuid Quebecis olid mäed ümberringi. Käisime ka Põhja-Ameerika kõige kõrgemat koske/juga vaatamas. 32 m kõrgem kui Niagara. Quebecis sõitsime ja kõndisime ringi 90 aastase vanahärra saatel. See oli ise juba elamus! Vana käib jätkuvalt 5 korda nädalas golfi mängimas. Kui küsida talt pikaealisuse retsepti, siis ytleb ta, et ei midagi erilist: take a drink and make love!:) Lahkudes kutsus ta meid oma 100ndaks juubeliks tagasi Kanadasse. Lubas, et selleks ajaks õpib ka Eesti keele ära!
Ja Ott Marten oli täiesti super. Nii lennukis kui seal kohapeal. Uskumatu väikemees. Võitis järjest kõigi südameid. Ja mu tädi oli nii uhke ta üle! Heh, vahva reis oli tõesti. Loodan väga, et saame kunagi veel sinna tagasi.

PS Täna õhtul tegime Anna-Kaisa ja Ott Marteniga väljasõidu Pärnusse. Pärast Montreali on Eestis küll võimatu leida kohta, kus saaks öelda, et on palju rahvast:) Ei tea, kas sellepärast või mitte, kuid igatahes oli Pärnus mõnus ja rahulik. Armsalt kodune. Ning suviselt sume.

Monday, July 02, 2007

Laulupidu

Eelmisel üldlaulupeol lubasin endale, et nii ei saa see jääda, et rohkem ise laulukaare alla ei pääse. Et tuleb teha koor. Sõprade koor. Läbida ülevaatused-eelvoorud ja seista taas tuhandete lauljate hulgas üllas tunne hinges ja pisar silmanurgas.
Täna noorte laulupeole minnes, tuli mul see lubadus meelde. Täitsa õigel ajal. Järgmine suur pidu on aastal 2009. Nii et peaks jõudma küll.
Ning päris mitmed ütlesid mulle juba täna, et nemad on käpad.
Niii lahe.

Ott Martenile oli see esimene laulupidu. Loodetavasti saab ta seda tunnet kogeda veel mitmeid kordi. Ja seda mitte ainult pealtvaatajana, vaid ka ise laulukaare all seistes. Või miksmitte ka dirigendipuldis:)

Ilus pidu oli. Siit ka mõned pildid