Sügise suvine tulek

Täna algas sügis. Selle auks otsustas suvi korraks oma palet näidata. Ilm oli supersoe. Ja päikeseline! Või oligi see hoopis juba sügis ise, kes nii päikeseliselt meid tervitas?! Loomulikult oleks see vahva, kuid tundub liiga hea, et olla tõsi...:)
Igatahes värvilist sügist kõigile! Ise ootame pikkade silmadega juba järgmist nädalat, millal saame aja tagasi keerata ja suve nautida.

PS Ott Marten armastab kõigile rääkida, et ta on kalamees. Et ta hakkab kitarri mängima. Ja et tema emme töötab karupangas -ta nägi Nordea majal jääkaruga reklaami:)))

Dialoog

Mina ja Ott Marten (2 a 2 kuud), hommik:
Mina: Kas Sa tahad minna vankriga lasteaeda?
OM: Ei.
Mina: Autoga?
OM: Ei
Mina: Millega siis?
OM: Tahan Tarifale!

Õhtu:
Mina: Läheme käime poest läbi ja siis läheme koju.
OM: Ei lähme poodi. Lähme lennuki peale. Lähme Tarifale.
Mina: Tarifale läheme ka, kuid pead veel natu-natu lasteaias käima
OM: Oti juba käis natu-natu lasteaias!

Nagu uni käib peale...ma ei oska öelda, kui palju ta oma senistest Tarifal käikudest mäletab (viimati käisime juunis), kuid tundub, nagu see oleks tema arvates maailma kõige parem koht.

PS Khm. Eks tal ole tegelikult õigus! :)

Kõik on uus septembrikuus

Nädal aega ametlikult tööl käidud. Päris kummaline on olla taas korralik:) tööinimene. Või noh, eks ma olen ju tööd teinud ka Ott Marteniga kodus olles...kummaline aga just see, et nüüd ma igal hommikul jällegi lähen tööle ja igal õhtul tulen töölt. Ja et mul on oma tööarvuti ja töölaud. Ott Martenile see kõik eriti muidugi ei meeldi või õigemini ei meeldi talle see, et peab nüüd igal hommikul kindlaks kellaajaks lasteaeda minema. Lisaks on ka lasteaed uus - ja väga raskelt läheb see harjumine tal seal. Püüan pidevalt selgitada, miks on hea ja vahva lasteaias käia ja et emme peab tööl käima jne jne Selle viimase peale teatas ta aga mulle, et emme ei lähe tööle!:) Oh, loodan väga, et mõne aja pärast see siiski kõik laabub ja pole nii kohutav see hommikune kodust lahkumine. Lihtsalt nii raske on, kui ta pisarad voolamas nutab ja anub, et tahab veel natu-natu kodus olla või natu-natu emme opas olla...
Reedel küsisin temalt, et kas ta lasteaias sööb ka. OM vastas, et sööb küll. Uurisin siis, et mis toitu ta sööb. "Aua toitu!" vastas Ott Marten. Heh:)
Täna autoga sõitma minnes küsis ta, et kuhu me sõidame. Ei jõudnud veel midagi vastata, kui ta vastas ise: "Sõidame Tarifale!" :)))
Nüüd õhtul käis võttis ise külmkapist piimapaki ja valas endale piima kruusi. Vaata ja imesta. Ta ikka tõesti nii suur juba! Armas.