Kevad

Algaski.
Nüüdseks juba eile õhtul kell 20.25.
Ei tulnud limusiiniga.
Ei kütnud ilma soojaks.
Kuid ikkagi.
Hea ja armas oli see tulek.
Koos mailmaarmsate sõpradega.
Ja loomulikult tsampusega!
Niieaon!:)
Ei mäletagi, millal viimati niimoodi ütlesin.
Kummaline tunne.
Õnnelik.

Rõõmu ei saa osta. Rõõmu saab ainult ise teha.
Armastust ei saa osta.
Armastus kas elab inimeses
või elab inimene väljaspool armastust.
/President Lennart Meri/

Päikesepühapäev

Täna tegin selle hooaja esimese linnaekskursiooni. Üleüldse esimese ekskursiooni tegin kevadel ´96. Uhh...endal ka hirmus mõelda, et nii palju aega sellest juba möödas! 10 aastat!
Samas on igal kevadel jätkuvalt tunne ja soov, et "laske mind puurist välja" - ei taha passida kellast kellani umbses kontoris ja päikest ainult läbi aknaklaasi näha.
Kuid kuna ma tegelikkuses sellest ikkagi ei pääse, siis giidindus vähemalt vabadel hetkedel heaks vahelduseks. Ja täna oli tõeline päikesepühapäev! Ei teagi, kes ekskursioonist rohkem õhinas oli, kas turistid või mina ise:)

Arsti juures

No ei saa aru, mis värk on. Jalutad hommikul läbi linna arsti juurde, siis veel neljandale korrusele ja vererõhuaparaat näitab ikkagi kramplikult 89/ 60. Ja vereproovi andmiseks käsivart ulatades ütleb õde, et noh, veenid olete muidugi jälle koju jätnud...Päris karm oli seekord see protseduur tõesti. Pärast ei tea, kui pikka aega nõel paremas käsivarres sorkimist ja küsimust, et ega teil paha ei ole, otsustas õde vasaku käe kasuks. Sellelgi polnud asi oluliselt parem, kuid andis lõpuks siiski tulemuse. Nüüd on mõlemad käed torgitud ja sinised. Mure aga hoopis selles, et ei tea, kuidas järgmine kord saaks nii, et veenid kaasas oleks?

Vastlapäev

Päris lustlik oli ka veel eile õhtul autoga läbi linna sõites vaadata inimesi valgete karbikestega ringi siblimas. Kellel väiksem ehk siis 4 kukliga karp ja kellel suurem ehk siis 6 või lausa veelgi rohkema kukliga karbike. Võib arvata, et päeva ajal võis karpidega inimeste hulk veelgi rohkearvulisem olla. Ja eks oli lööki hernesupipurkidelgi, kuigi need sama kirkalt tänavapildis pilku ei püüdnud.
Mäel oli igatahes rahvast palju. Nii lapsi kui vanemaid.
Oma liu tegin minagi. Nüüd jääb vaid loota, et need linad ikka kasvaks:)