Jõulupäkapikud

Kairi ja Timo olid tõelised päkapikud. Või õigem oleks öelda küll timurlased. Tulid ja viisid mu sodi ja träni prügikasti. Ja alla keldrisse. Lihtsalt niimoodi. Keset ööd. Ja jõulu.
Nüüd saan Ott Martenile ka öelda, et emmel käiski jõuluvana - aitas sodi ukse tagant ära viia:)
Vahest ongi vaja just nii vähe. Või palju. Sõltub millega mõõdad või võrdled.
Tähh!

Jõul II

Kella 5-ni hommikul koristasin ja sättisin. Hommikul ärgates jätkasin. Pärastlõunaks oli kodu juba kodu moodi. Selline nagu olema peab - hubane ja puhas ja soe. Ott Marten palus, et paneksime küünlad põlema ja teeksime süüa. Eks tal muidugi õigus, et ühe nii mõnusa kodu juurde käib ka mõnus kodune söök. Ei mäletagi millal viimati kodus ahjus süüa tegin, täna oli taas see päev. Ahjukartul ja liha ja verivorst ja kapsas.
Kuid Ott Martenil veel üks mure - ta käib kogu aeg jõuluvanale helistamas. Ja eksite, kui arvate, et ta endale miskit lunib. Ta helistab oma mängutelefoniga juba mitmendat korda ja räägib jõuluvanale, et see emmele kinki tooks...heh:) Uskumatu väikemees! Mailmaarmas! Paki või mõni kodus olev raamat või vaas paberisse, et ta rahu saaks.
Sel korral on jõulukingid tõepoolest minust nii mööda läinud, et isegi mitteühtegi sümboolset vaasi või küünalt pole saanud. Tegelikult üks soov oli...kuid seda ei saa poest osta...kahjuks ...või õnneks.

Jõul

Täna öösel magas Ott Marten esimest korda oma toas ja päris oma voodis. Vastu hommikut, kui ta korraks häält tegi, käisin ja võtsin ta ikkagi enda kõrvale. Millegipärast ma muidugi arvasin, et tegelikult seda muutust minul raskem teha kui temal! :)
Jõul on rahulik ja mõnus. Kuuske meil pole. Piparkooke ka mitte. Kingitused Ott Martenil erinevate jõuluvanade poolt kätte saadud. Et kus siis see jõul on, küsite?
Meie sees. Ja ümber.
Head iseendasse vaatamise aega!
Jõulusoove - nad täituvad, ma tian! Tuleb ainult uskuda!

PS juba traditsiooniks saanud advendiaja pildid ka sel korral tehtud. Päris palju vahaid pilte, nii et kalendri jaoks 12-st neist üsna keeruline valida.

Isegi segamini kodus on hea:)

Nüüd meil ka dushinurk paigas. Ja ühendatud. Massaazhidush. Ei oska veel öelda, kui udupeene agregaadiga tegu. Tohin homme alles proovida. Ise arvan, et ennekõike peaks dushi all ikka lihtsalt pesta saama. Kuid kui saab ka massaazhi. Ja samal ajal raadiot kuulata - see ka täielik nali, et miks peaks dushi all käies raadiot kuulama, a no õnneks keegi otseselt ei sunni, kui ise sisse ei lülita. Ja kuna sain selle soodsamalt kui tavalise dushikabiini oleks saanud, siis no las olla. Ühtlasi meil ka köögis nüüd vesi olemas. Super! Pärast kõiki jamasid, ootamisi, tagasilööke jm tundub see täiesti uskumatu! Saangi valmis selle ümberkorralduse!!! Jeeee!!!!
Mingigi stabiilsus ja kindlus tagasi. Siin, kodus ,on isegi keset suurt segadust ja asjade rägastikku rahulik ja hea. Ehk peagi ka muudes asjades ja tegemistes natukene rahulikum. Ja kindlam. Ja lihtsalt hea:) Mailmatänulik tegelt. Kohati tunne, et sõnadest jääb väheks, et seda väljendada. Võib-olla minu eufooria seotud muidugi lihtsalt ohtlikust keskkonnast ja oksüdantidest tuleneva mõjuga. Eriti enne lähenevat sünnnipäeva:) Minesatea!

Kodus!

Uskumatu aga tõsi. Eile askeldasin 7 h järjest, et saada lahti sodist ja kipsitolmust ja tõsta kappe jm õigetele kohtadele. Täna "kaevasime" Anna-Kaisa abiga tee magamistoa uksest voodini. Osad asjad viisime keldrisse, osad tõstsime Ott Marteni tuppa, kus hetkel nagunii veel mitmed ehitusasjad sh uus dushinurk. Siis tõime Gonsiori uulitsast oma kaks kohvrit ära ja olemegi kodus tagasi! Nüüd siis juba oma kolmetoalises korteris:) Avatud elutoa köögiosa pole veel lõpuni valmis. Samuti dushiruum. Kuid kõige tähtsam see, et oleme kodus! Niea! Ja kodu tundub nagu uus! :) Ott Marteni jaoks on kõik tema vanad mänguasjad ja raamatud jälle nagu uued. Rõõmustab iga asja üle, mille oma igasugu träni all olevast mänguasjadekastist välja kaevab. Sellest tränist mul kavatusus lahti saada. 1,5 kuud kahe kohvriga näitas vägagi hästi, kui vähe tegelikult vaja on. Nii riideid kui mänguasju rääkimata igasugusest muust nodist.
Ühtlasi olen mailmatänulik Eerikule, et ta meid remondi ajaks, mis esialgu pidi kestma 2 nädalat, enda juurde võttis ja meid välja kannatas. Tähh!
PS sain just Ott Martenilt riielda. Istusin köögi osas laua taga, sõin ja vaatasin telekat. Ott Marten teatas sellepeale, et söögilauas ei räägita juttu ja ei vaadata televiisorit!
Vot nii!

Ott Marteni jõulusalm

Käisime Ott Marteniga Nordea laste jõulupeol. Kõigepealt oli 45 min tantsuetendus. Ott Marten istus nii lahedalt - pani käed risti rinnale ja vaatas tõsise näoga. Vahepeal plaksutas. Ilmselgelt oli see kõik natuke vanematele lastele mõeldud, kui 2-aastased. A ta pidas väga vapralt vastu. Seejärel tuli jõuluvana. Ott Marten oli enne küll korra ütelnud, et ta kardab jõuluvana, kuid kui jõuluvana kohal oli, siis polnud kartusest enam jälgegi. NIII armas oli seda vaadata, kuidas ta seal seisis ja luuletust luges. Seda tunnet ei saa kirjeldada! Selline 2-aastane mees! Nimetatagu seda sentimentaalsuseks või milleks iganes, kuid võttis pisarad silmast välja küll. Uhke ta üle. Armastan!

Pidu

Ma ei mäleta, millal viimati nii palju tantsisin. Kui täna. Ja vaatamata õhtu alguses joodud mitmele trummikoolale lahkusin peolt täiesti kainena. Nii ea tunne. Ja teadmine, et ma jätkuvalt võimeline joobuma viinata. Mõnusalt palju armsaid inimesi nägin. Tõesti väga lahe pidu.
Isegi seik, mida kuulsin ja mille peategelena olen kõikide eelduste kohaselt mina ise, paneb pigem muigama kui vihastama. Ma ei arva lihtsalt midagi inimestest, kes enda esile tõstmiseks teisi mustavad ja neist halvasti räägivad. Või veel enam-laimavad. See näitab minu jaoks pigem, kui tühised ja mittemidagiütlevad nad ise on. Sest see, kes on ise tegija, lihtsalt ongi, ilma et ta kedagi mustama peaks...Kuid vahet pole. Ma ei arva sellest minu halvustajast nii ehk naa midagi. Ma küll tean, kuigi ei tunne teda. Samas tean, et oleme täielikud vastandid. Ja see on täiesti ilmselge, et ta ei saa kunagi aru saadagi, et mina inimesena-naisena-emana lihtsalt olengi selline, nagu ma olen. Sest igaüks võtab asju vastavalt oma pagasile ja rikutuse astmele! Nii lihtne see ongi.
PS üks küsimus muidugi on: mitme mehega magamine elu jooksul annab võimaluse kasutada nimetust l..ts? Kui see number on väiksem kui kahel käel sõrmi, kas siis ikkagi kuidagi kvalifitseerub? :)