Tõdesin üle pika aja taaskord, et mittemagamine võrdub ühel hetkel joobeastmega. Eile olin igatahes täielik zombi. Kõik toimus nagu udus. Tähtsate inimestega rääkides, püüdsin keskenduda artikuleerimisele, et sõnad arusaadavalt-äratuntavalt kõlaks:) Olin järjest üleval kokku ligi 40 h. Suure osa sellest ajast olin tööl. Vahepeal sõin hartsod mingis lahedalt kummalises Lasnamäe söögikohas, harrastasime Pirita jõekäärus mägironimist - kui ma oleksin eelnevalt ülevalt alla näinud, millise kallakuga tegu, siis oleksin sinna künka alla vist jäänudki:), jälgisime kahe rohekaelpardi hingeelu ning püüdsin plokkflöödil heliredelit õppida.
Eile õhtul jäin täisvarustuses diivanile magama ja äraksin hommikul koos päikesega - ta lihtsalt paistis mulle pähe. Tööle jõudsin täna juba kell 7 hommikul ning esimesed kaks tundi, mil kedagi teist veel polnud, olid uskumatult tõhusad.
PS Arvan, et edaspidi võiks 28. aprill olla riigipüha või vaba päev. Lihtsalt. Et oleks meeles teha vahetevahel mittemidagi. Ja siis pärast sellest puhata! :)
PS PS praegu tuli raamatupidaja ja küsis, et miks ma veel tööl olen. Ma ei osanud muud öelda, kui et "teen tööd, siis tuleb ka armastus"! Tema aga hakkas naerma ja teatas, et siia 6-ndale korrusele ei tule küll ühtegi armastust! Et peab ikka õige koha peal istuma! Heh:)))
1 comment:
Rohekaelpardid on muideks väga haruldased. Võiks öelda, et pole neist varem kuulnudki! Sinikaelpardid on ka üsna rohelise kaelaga :)
Post a Comment