Arvan, et mingis mõttes kindlasti. Muudavad rahulikumaks ja tõmbavad emotsioonid maha. Ja teevad kogu maailma su ümber helesiniseks või heleroosaks mulliks. Kuid seda ma ju ei taha! Tahan särada. Ja tunda kuis elan ja kuis süda puperdab sees. Ja põdeda ja igatseda ja oodata. Ning siis jällegi ülevoolavalt rõõmustada. Siis, kui on minu päev!!!
Üldsegi, mulle tudub, et tänapäeval kirjutavad arstid neid anti-depressante liiga kergekäeliselt välja. On asju, mida saab ka lihtsalt aega maha võttes st magades ja looduses lonkides või mere ääres vedeledes ravida. Arvan ma.
No comments:
Post a Comment