Folk läheneb. Nagu kiirrongiga tuleks. Juba nädala aja päras hingab Viljandi jälle täiesti teises rütmis. Seekord juba 13-dat korda. Tore. Ühtin ühe kauaaegse korraldaja arvamusega, et see on nagu pisik, et kui nakatud, siis enam lahti ei saa. Ja hea, et ei saa! Sama tundub mitte ainult muusikuid ja kuulajaid vaadates, vaid ka korraldajaid. Mailma lahedad ja armsad inimesed. Väge täis. Et seda väge ja jaksu neil ikka jaguks. Ja kohe pikemalt.
Tänavune festival kannab nime Poogen! Praegu küll tõepoolest poogen kõigest v a folk:)
No comments:
Post a Comment