Väga palju. Vähemalt seda on näidanud viimaste päevade ekskursioonid. Ei tea, kas see tuleneb palavusest, et inimesed sh turistid ongi lihtsalt peast soojad või millestki muust. Kuid nii palju jaburaid küsimusi pole tükk aega kuulnud. Ja mis sa sellistele siis vastad või seletad. Näiteks inimesele, kes on esimest korda Tallinnas ja küsib Toomkiriku juures, et kus Tallinnas oli Vene sõjavägi. Ütleks, et Tondi kasarmutes või noh, vahet pole mis koha ütlen, sest mis see talle annab? Või et miks seda maja värvitakse, kas see on mingi tähtis maja? Ma ei tea, miks peaks need kaks asja seotud olema? Või et millised on suhted venelastega - te ju ikka vihkate neid? Vastus, et mina ei vihka ja et tänavalahingud ei toimu, tundub ilmselgelt täiesti ebahuvitav. Või siis väide, et Sina ju kindlasti ei mäleta, milline oli elu Nõukogude ajal? No miks sa seda siis üldsegi küsid, kui juba ette nii väidad? Ja miks see peab mäletamisega seotud olema - keskaja kohta küsides sa nii ei väitnud. Või et kas kivid Pirita tee ääres meres on teisest maailmasõjast? Või et miks Kadrioru loss asub pargi keskel mitte ääres? Nii et see bussiaknast näha oleks? No miks Peeter I selle peale ometi ei mõelnud. Oli ikka rumal mees küll. Jne. Jne.
Ah, ma ei tea. Võib-olla lihtsalt ise kuidagi väsinud. Ja ka palavusest peast soe ja seepärast ei jaksa seda kõike tavapärasel moel taluda:)
No comments:
Post a Comment