Kassike oli täna riiulist bridži raamatu maha kukutanud. See on mul juba mitmeid aastaid riiulis ja teadmisega, et see on isa raamat. Nüüd aga seda üles võttes nägin ootamatult pühendust, et õpi mängima. Mängi targalt ja külma peaga!
Kiri mulle. Isalt. Lahe! Kirjutatud 7 a tagasi, vahetult enne ta surma. Nii hea oli vaadata ta käekirja - pingutatult korralik. Kuigi oskasin juba üsna väiksena ka tema kõige hullemaid "varesejalgu" lugeda, nagu ta oma käekirja ise nimetas.
Mingi aeg tagasi üritasin päris usinalt bridži õppida. Nüüd tuli tahtmine tagasi...Tähh!
Ja kuidagi kummaliselt hea on olla.
No comments:
Post a Comment