Reede ehk nädalavahetus algas unenäoga, millest mäletan ainult ühte fragmenti: korjasin lume seest üles sõrmuse - algul tundus samasugune, nagu minu Tarifa sõrmus, a oli ikka võõras, teistsugune...tean täpselt ka seda kohta, kus sõrmus oli.
Reede pärastlõunal sain endale uue auto. Mitte, et mul seda eriliselt vaja oleks olnud, kuid kuna pakuti, siis tundus kummaline ka mitte vastuvõtta. Nyid siis sõidan autoga, millest unistasin aastal 2002. Keegi tark on öelnud, et unistused täituvad õigel ajal või natukene hiljem. Praegusel juhul polnud vähemalt lootusetult hilja, mis pika unistamise ja ootamise peale tegelikult ju samuti juhtuda võib...
Reede öösel vahvaid ja napsist lõbusaid teelisi auto peale võttes sattusin ootamatult Tõehetke. Lisaks erinevatele teravatele küsimustele meeste ja autode kohta, sain teada, et minu talves pole kevadet! No nuta või naera, kuid sellise kuulutuse peale ei oskagi kohe midagi öelda. Sellele järgnes päris palju erinevaid säravaid lausungeid, osad siiani meeles, osad jäid naerupisarate taustale. Üks on aga kindel - kohe kui on probleem, tuleb öelda: tsa-tsa-tsaa!:)))
No comments:
Post a Comment