Õues täiskuud vaadates:
- Tead, Kuu sees elab üks onu!
- Mis ta seal teeb?
- Vaatab meid. Näed, lehvitab. Teeb meile tsau-tsau!
Koju jõudes:
- Ema, kas Sa oled väsinud?
- Olen küll natuke jah.
- (Väga tõsiselt): Aga mine palun puhka siis minu voodis!
Hetk tagasi pidin tooli peal maha kukkuma, kui Ott Marten ootamatult vannitoas kogu südamest hüüdis: Pühademüristus! :))))
Iga päevaga muutuvad ta väljendid ja sõnad vahvamaks. Ilmekust lisab ka hääletoon.
Täna õhtul lasteaeda jõudes tuli valverühma kasvataja ootamatult minu juurde ja ütles, et ta on tahtnud juba varem mulle öelda, et see on nii eriline, et 2-aastane niiviisi räägib ja veel poiss! Ja et ta räägib tõesti palju ja väga hästi. Ja tunneb tähti ja numbreid ja värve! Kuna olin murdosa sekundite jooksul jõudnud mõelda, et nüüd saan pragada, et pidevalt OMile nii hilja järgi jõuan, siis tuli see tunnustav tähelepanek vägagi ootamatult. Seisin seal kohmetult, ei osanud midagi öelda, lõpuks vist ikka aitäh ütlesin:) Uksest välja astudes ütles aga OM: "Kui ma väike olin, siis ma ei olnud veel tark poiss, aga nüüd ma olen juba suur! " Heh. Pole olemas! Tõepoolest. Kuula ja imesta!:) ARMASTAN!
No comments:
Post a Comment