Käega mingi jama

Täna oli selline päev, kui oleks tahtnud täiega kurta ja hädaldada. Ott Martenile kurta ei saa, sest tema oli niigi juba rahutu ainuüksi selle üle, et ma taas oma käe sidemesse panin. Emmega lihtsalt ei tohi midagi juhtuda ja emme peab olema terve ja rõõmus. Side käe ümber on aga juba ohumärk. Nädal aega tagasi oli käega samasugune jama. Siis aga läks nagu üle...kuni reede õhtuni. Täna ei saanud oma vasaku käega aga ikka kohe konkreetselt mittekuimidagi teha ega midagi käes hoida. Pärastlõnual, kui Ott Marten magas, siis jäin ise ka korraks tukkuma - tundus, et olin väsinud ainuüksi sellest valust, kuigi olin päris suures mahus valuvaigistit sisserahminud - 800 mg. Magades oli korraks isegi hea...eks näis mis öö toob. Nüüd olen igatahes vähemalt veidi kurta saanud:)))