On mul siin üks. Proovib sõnu järgi öelda. Targa näoga.
Ise üritab ta ka sõnu ritta sättida. Ja siis tahab, et mina neid ütleks.
Nagu papagoi:)
Lisaks sõnade kordamisele jälgib Ott Marten kogu aeg nii mind kui kõiki teisi ja üritab tegevusi järgi teha. Kõndimine tal siiski üksi, kusagile vastu toetamata, veel ei õnnestu. Kuigi tahtmine on suur. Eile seisis ta endalegi ootamatult voodis kaks kätt lahti, sest mõlemas käes oli mänguasi, kuid kätega vehkima hakates kadus tasakaal ja.....totsti:)
Söömist üritan ka veel jätkuvalt ise ohjata. Muidu võtaks üks söögikord (loe: kogu köögi toiduseks pritsimine) vist terve päeva.
A kui muusikat kuuleb, siis hakkab põlvi nõksutama või küljelt küljele õõtsuma. Ja nii meeldib talle, kui muss mängib. Eriti veel, kui keegi päris elavas ettekandes pilli mängib või laulab.
Vahva on see kõik. Vägagi.
No comments:
Post a Comment