Jaanipäeval olime Vormsil. Ega väga midagi erilist ei teinudki. Jõin calvados´i, vaatasin tuld. Laulsime. Oli selline rahulik olemine. Millesse Liina aegajalt valju häälega üle saare hõigates üritas värvi luua:)
Kuna meil tagasisõiduks praamile bronni ei olnud, siis kimasime pühapäeval varakult sadamasse sappa. Olime viimane auto, kes esimese praami peale mahtus. Haapsalus käisime Grand Marino jahtklubis söömas. Ja siis ema juures liivakastis mängimas. Värsket lesta ostime ka kaasa.
Käisin Vormsil koos ühe väga hea sõbraga, kellega aastaid koos olen elanud. Praeguseks on meist saanud lihtsalt mailma head sõbrad. Tänu temaga suhtlemisele olen palju kasvanud. Tean, et kõikide heade ja vahvate inimestega ei saa ega peagi koos elama. Kuid hoolida saab sellegipoolest. Samuti pole vaja lahku kolides ühiseid ilusaid hetki mudaseks määrida või porri trampida. Nad on olnud ilusad ja jäävad ilusateks. Vaatamata sellele, millises maailmanurgas või kellega koos me parasjagu pole.
No comments:
Post a Comment