Küpsetasin muffineid. Põldmarjadega.
Poja magab.
Küünlad põlevad.
Yks vahva ja armas inimene käis ootamatult külas.
Ja tõi nii palju positiivset emotsiooni.
Oli selline, nagu ikka.
Mingismõttes vägagi eriline.
Samas lihtne. Ja pingevaba.
Lubasin Mallorcalt kingituseks toodud traditsioonilist madlilikööri mitte üksinda ära juua. Kuid eks näis. Sõltub, millal jälle tullakse:)
PS Loodan väga, et Saha kabelis ka ilma minuta küünlad pandud. Sinna täna ei jõudnud. Et mitte öelda, et pelgasin seda minekut. Samaaegselt tahtsin ja ei tahtnud ka. Kuid eks millalgi lähen. Sinna ilusasse kohta, kuhu täna õhtul ei jõudnud...Pean veel lihtsalt veidi ennast koguma.
Ilusat hingedeööd!
No comments:
Post a Comment