Borat

Ei arva või vähemalt seni ei arvanud, et ma mingist tohutult ontlikus perekonnast oleks, kuid tänane kinoskäik oli küll taluvuse piiril. Hea, et kinos pime oli - ei paistnud välja, kuis punastasin. Ja paar kohta olid tõesti liig, mis liig. Vajusin peaaegu pingirea vahele:) Samas oli lustlik ka. Ei saanud aru, miks see film Venemaal keelati. Minu arvates peaks see pigem Ameerikas keelatud olema:)
Kojujõudes meenus esimene reis Rootsi aastal 1987. Sain jätkuvalt päris korralikult punastada. Pole küll mingeid allpool naba nalju, kuid boratlikke seiku selle eest päris mitmeid.
Nt see kuidas oma sugulaste pool tulesid kustutasin, sest mind oli õpetatud toast lahkudes nii tegema. Ja lambikesi oli neil, rootslastele omaselt, tubades mugudi palju...hihihii:) Kuni siis ühel õhtul mu sugulane küsis, et kes neid tulesid kogu aeg kustutab? Minu imestus polnud väike ka kohalikuks a la Rapla suuruse linna toidupoes. Ei saanud aru, miks vorste, juustu, piima jm peab olema nii mitmes eri variandis ja kuhu see kõik pannakse? Kes selle kõik ära sööb? Taaskord vaatasid mu sugulased mind kui mingit veidrikku.
Heh...nüüd kingib meie peaminister USA presidendile Skype telefoni ja tutvustab e-valitsust. Normaalne on, et saad autot mobiilselt parkida, pea igal pool kaardiga maksta ja kui poes pole seda teraleiba, mida just sina eelistad, siis on nurinat kui palju...sest klient on ju kuningas.
Njah...
A igatahes tänud Ott Marteni ristiisale, kelle eestvedamisel see kinoskäik teoks sai. Ja Anna-Kaisale, kes Ott Martenit hoidis.
Tõeliselt kosutav õhtupoolik.

PS Televiisorist Bushi visiidi kokkuvõtvat saadet vaadates ei suutnud tõsiseks jääda:)