16. november on nüüdsest Oskari päev. Siis ta sündis. Päev ise tundus mailmapikk. Vaatasin kogu aeg kella. Meenutasin Ott Marteni sündimist. Ootasin sms-i. Ning siis see tuli. Rõõmusõnum. Elasin nii kaasa, et olin pärast täitsa väsinud kohe.
17. november on nüüdsest kahe hea sõbra pulmapäev. Ott Marten tegi neile kaardile oma esimese joonistuse. Õhtul käisime Kolme Õe hotelli restoranis söömas. Armsad on nad. Tunne, et särasin ise ka nende kõrval nagu jõulupuu:)
18. november oli remondipäev. Käisime Ristil tapeeti panemas. Ott Marten loomulikult ka. Ta oli taaskord täiesti super laps. Enne tapeetimist oli aga Kristiina meil külas. Ja hoidis Ott Martenit. Tundub, et nad said teineteisega hästi hakkama. Tänulik.
Täna st nüüdseks juba eile käisime Oskarit vaatamas. Kummaline mõelda, et Ott Marten oli ka nii väike. Sündides tegelikult Oskarist väiksemgi. Nii ruttu läheb see meelest ära...areng on lihtsalt nii kiire...praegu on poja nagu täitsa mees kohe. Eriti Oskariga võrreldes!
Koju jõudes olime jällegi väsinud. Aga õnnelikud!:)
No comments:
Post a Comment