Tarifa uni

Raske uskuda, et kõik see, mis praegu minu sees ja ümber toimub, on päriselt. Tunne on selline, nagu kõnniks unes või mingis ebareaalses maailmas. Täna olen küll jätkuvalt veel töölainel olnud, kuid see on köömes kõige selle kõrval, et olen mailma ääre peal. Et on soe. Ja kõik on hästi.
Ott Marten kutsub apartementot, kus elame, Tarifa koduks. Veel on ta mitu korda ütelnud selle kohta vahva kodu (mida see täiesti ookeani ääres asuv korter ka tõepoolest on). Lahe on vaadata, kuidas OM käib ringi ja rõõmustab. Eks ta tunnetab ja näeb ka seda, et mina õnnelik. Siin lihtsalt ei saa teisiti.
Nädal aega (mille ma lihtsalt võtsin, kuigi tegelikult poleks saanud ega tohtinud) läheb nii kiiresti ja on väga lühike aeg. Samas tundsin, et PEAN ära saama. Ja mitte lihtsalt ära, vaid siia. Siin tunnen, kuis olen elus! Ja on lihtsalt hea.
Lähen nüüd "koju" terrassile veini ja krevette nautima ja vaatama, kuidas päike Aafrikasse magama läheb!
Armastan!