Ei mäleta, millal viimati nii pikalt järjest üleval olin - 39 h!!! Samuti ei mäleta, et oleks seejuures tulnud tahtmine kell 9 hommikul Pärnus hommikusöögi kõrvale konjakit juua:)
Neljapäeva öösel käisime Eerikuga Riias meie Armeenia avastajatel vastas. Ja nii see läks. Tuju oli hea, ilm oli ilus, sõbrad ümberringi - mis Sa hing veel tahad!
See, et Anna-Kaisa oma isa Armeenias üles leidis, tundub uskumatu, aga armas. Seda tunnet, mis nii teda kui ta isa jt sugulasi valdas ei oska ettekujutadagi. Ühtepidi oled rõõmus ja teisalt on Su senine maailm täiega segi löödud. Senise 4 sugulase asemel saad äkki tuttavaks terve hulga uute sugulastega sh vanaisa ja vanaema, onutütar, vendadest ja õest rääkimata.
Ja seda kõike tuli ju meil nüüd tähistada!!!:)
Õnneks on Ott Marten tõepoolest selline, kes saab aru, kui emme puhata tahab ja magab ise siis samuti pikalt. Nii me täna hommikul mõlemad koos põõnasime. Imetlen teda iga päev. Nii nutikas ja vahva on ta lihtsalt. Ja armas! Viimati üllatas ta mind sõnaga surfama - ta ütleb küll nurfama, kuid sellgipoolest. Olen kindel, et kui ma ise 1 aasta ja 10 kuud vana olin, polnud ma sellist sõna kunagi kuulnudki, rääkimata sellest, et oleks osanud vaadata pilti ja öelda,et onu surfab...prrr! Imetlusväärne oli ka vaatepilt, mille osaks sain täna päeval WC-sse astudes - Ott Martenil olid paljaste jalgade otsas kummikud, käes WC poti hari, poti kaas üleval ja ta pesi potti. Ise säras rõõmus ja ütles: Oti tubli!
No comments:
Post a Comment