Põdra maja; Rongisõit; Juba linnukesed; Kiisu läks kõndima; Palju õnne; Mõmm-Mõmm; Kükita-kükita - loomulikult ei oska Ott Marten neid täispikkuses, kuid igast laulust mingit osa. Ja täiesti õige viisiga. Kohati küll moonutatud sõnadega - nii nagu ta kuulnud on. Ja ka rongi rattad teevad tema esituses lattattaa ja lattattaa:)
See kõik aga mailmaarmas ja ootamatu.
Ootamatu oli ka tänane telefonikõne õelt ja teadmine, et ema on haigla intensiivis. Olen igati tänulik Triinu-Marile, kes on aidanud ja toeks olnud. Lohutanud. Aga ikkagi pisarad voolavad...Olen varsti juba nagu väike hiinlane, silmad pilukil. Ott Marten püüdis ka mind lohutada - tõi mulle maasika ja puges sülle. Raske oli talle seletada, miks ta ei saa oma mammale helistada...
No comments:
Post a Comment