Hommikul tabas mind uskumatu ärevus-erutusseisund. Süda puperdas sees. Ja igatsus tahtis hinge matta. Kolasin hispaaniakeelses yahoos. Lõpuks istusin arvuti ees ja vaatasin läbi webi kaamera laineid. Mõtlesin, et õhtuks kaob ehk see tunne ära, kuid võta näpust. Tean veelgi kindlamalt, et pean siit ära saama. Kasvõi korraks. Ei tea, kas see seotud sygise saabumisega või millegi muuga. Kuid see tunne on lihtsalt nii tugev. Hakka või kohe asju pakkima:)
PS Tegelikult peaksin mõneks ajaks koos pojaga oma tädi juurde Kanadasse sõitma...kuid kui see reis peaks tõesti ära jääma, siis kimame lõunasse. Ja kui toimub, siis kimame pärast seda lõunasse:)))
1 comment:
Ma vöiks vabalt tulla kaasa, sama tunne siin. Lainetega ei oske midagi peale hakata, Ott Marteni vötaks kyll hoole alla selleks ajaks kui ema surfab
Post a Comment