Ei saa aru, miks, kuid vastsündinute emasid ja ka titasid (kuhu emadel oma nii pisikesi lapsi ikka jätta on) jooksutatakse igal võimalikul viisil. Pea igasse kohta peab kohale minema.
1) Perekonnaseisuamet. Seal pannakse lapsele nimi ja saab sünnitunnistuse. Ühtlasi kantakse laps rahvastikuregistrisse. OK, saan aru ja lähen vastuvaidlemata kohale.
2) Haigekassa- laps saab ravikindlustuskaardi ja kantakse haigekassa registrisse. Sõbranna saatis oma lapse kohta digiallkirjaga avalduse, kuid pole sellele seni mingit vastust saanud. Eks peab helistama ja uurima ja vajadusel ikkagi ise kohale minema. Mina sain seal koha peal avaldust täites märkida, et soovin ravikindlustuskaardi saatmist postiga koju ja ei pidanud seega uuesti sinna minema
3) Pensioniamet. Juba haiglas saadud paberil öeldakse uhkelt, et Pensioniametist saab nii vanemapalka kui teisi hüvitisi taotleda interneti teel, kodanikuportaali kaudu. Täitsin kõik vajalikud vormid ära, kuid oh imet: selgus, et lapse sünnitunnistuse pean ise pensioniametisse kohale viima. Ja viia peab olema ema! Uskumatu. Kas ei võiks olla nii, et kui perekonnaseisuametis laps juba registrisse kantakse, siis selle kande põhjal saaks teha elektroonilisel teel kõiki muid taotluste esitamisi? Miks ma pean minema paberil sünnitunnistusega Pensioniametisse ise kohale? Pilti minust seal keegi ei teinud, sõrmejälgi ei võetud vms Lihtsalt oli vaja sünnitunnistusest koopia teha. Milleks? Keda nüüd siis ei usaldata? Kas riik kontrollib ja ei usalda mind või iseennast?
4) Linna sotsiaalosakond- minu puhul Tallinna kesklinna oma, mis asub Pärnu mnt-l Jaani kiriku taga või teisisõnu politsei kõrval. Parkimisvõimaluseks Vabaduse väljaku parkla, kust laps turvahälliga süles/käe otsas parasjagu pikk ja jõudunõudev astumine või juhul, kui on kohta, siis saab parkida ka G.Otsa kooli juures vanalinna parkimistsoonis. Vankriga minek aga veelgi keerulisem, sest maja eest peatrepist ühtegi võimalust vankriga sisenemiseks ei ole (kuulsin hiljem, et kui maja tagant minna, siis pidavat vist lift olema. Vist:)
5) Lasteaedade nimekirjad. Õnneks on lasteaedu ja lastesõimesid, kuhu saab ka elektroonilisel teel avalduse saata ja seeläbi lapse sellesse konkreetsesse lasteaeda järjekorda panna. Kuid paljudesse tuleb siiski ise kohale minna. Ja üldsegi ei saa aru, miks ei võiks olla ühte ühist registrit, kuhu lapse lasteaiakoha või sõimekoha soovist teada annan ja siis hiljem kui konkreetne vajaduse läneb, saaks vaadata, millissesse sõime või lasteaeda ta saab? Olukorras, kus üks laps vähemalt 4-5 lasteaias järjekorras, ongi ju järjekorrad mailmapikad. Ja selgust, kui palju lapsi reaalselt kusagile soovib-saab, ikka pole. Lisaks võib juhtuda, et elan kolme aasta pärast üldsegi Nõmmel või Lasnamäel ja vajan seal lasteaiakohta. Ah, arumaeisaa.
Vähemalt minu jaoks puudub selle jooksutamise juures igasugune loogika. Seda veel eriti, kui mõelda, kui uhked me oma e-riigi üle oleme.
Saan aru, et peab olema võimalus neil asju ajada, kel puudub arvutile ja internetile ligipääs. Kuid teiste puhul võiks ju toimida mingi registrite ristkasutussüsttem? Miks on paberil sünnitunnistus kehtivam, kui selle kohta edastatud elektrooniline info? Andmed, koodid, registreerimis- või väljastamisnumbrid on ju samad? Ja lasteaia teema üldsegi omaette ooper.
Kuid ju siis hoolitsevad riik ja omavalitsus sel moel noore ema füüsilise koormuse eest:)))Omastkäest võin muiudgi neile öelda, et kaalun juba praegu vähem, kui siis, kui mind rasedusega arvele võeti ja ehk sellel jooksutamisel ja tassimiselgi selles oma osa. Allways look at the bright side of life!:)
No comments:
Post a Comment