Lõpuks sain ka mina nö käe valgeks - sain merre ujuma.
Mõtlesin, et sellel suvel mul ei õnnestugi, sest just siis, kui arst ütles, et nüüd võin ujuma minna, läks meredes vesi külmaks. Eile selgus aga, et siiski leidub lahesoppe, kus vesi jätkuvalt soe. Poja oli samal ajal muuli peal rätikute kuhja sees, kui mina vees mõnulesin. Niiea!:)
Armas, et kutsuti. Ja et ei küsitud küsimusi.
Kõik oli lihtne ja hea. Lihtsalt hea.
PS poja on juba praegu tõeline südametemurdja, mis tast siis veel suurena saab:)
No comments:
Post a Comment