Njah... täna veendusin taas, et iga kõrvits ikka tõllaks ei muutu! Oota või ära oota.
Koju jõudes oli kogu elamine vastikut haisu täis. Tormasin prügikasti juurde, kuid sealt seda minu üllatuseks ei tulnud. Siis vaatasin köögi laua poole ja oh õudust, laud leemendas mingist lögast. Ei saanud üldse aru, kust see kõik pärit on, kuni tõstsin pilgu kapi otsa ja ennäe...sünnipäevaks kingitud kõrvits oli eluvaimu välja lasknud ja täiega kössi vajunud.
Nii et isegi kui väga hea asjaga tegemist, ei saa ikkagi lõpmatuseni oodata...see hea läheb samamoodi ühel hetkel hapuks et mitte öelda mädanema:)
No comments:
Post a Comment