Neljapäeval käisin Riias Laurie Anderssoni kontserdil. Juba ainuüksi sõit Riiga oli lahe ja ilm oli superilus. Kontsert ise oli loomulikult ka super. 2 h möödus hetkega.
Istekohtadega kontserdid on minujaoks alati natuke kummalised v a klassikalise muusika omad. Sel kontserdil oli siiski üks noor neiu, kes tahtis ennast muusika saatel välja elada ja tegigi seda. Põhjustades turvameestele sellega pidevat peavalu - vahepeal üritasid nad lausa kahekesi teda toolile istuma suruda. Ühe korra õnnestus neiul peaaegu lava ette tantsima pääseda, kuid sealt toimetati ta kohe kiiresti minema. Kahju. Lauri Anderssoni muusikat kuulates ja alternatiivsust silmas pidades oli minu jaoks imelik pigem see käed põlvedel vagusi istuv mass, kui see tantsijatar.
No comments:
Post a Comment